Riigi võlakoormuse kasvu pidurdamiseks laiapõhjalise kokkuleppe sõlmimine ja sellest ka kinni pidamine annaks tugeva signaali riigirahanduse usaldusväärsuse kohta nii välisinvestoritele, võlausaldajatele, reitinguagentuuridele kui ka kohalikele ettevõtetele ja inimestele, kirjutab Madis Müller.

Eesti riigi võlg on viimase kuue aastaga neljakordistunud. Kui veel 2019. aastal oli see umbes 2,5 miljardit eurot, siis 2025. aastaks oli see kasvanud kümne miljardi euroni. Tõsi, rahvusvahelises võrdluses on see endiselt mõõdukas, umbes 24 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, aga muret teeb võla kiire kasv.

Tänavuseks planeeritud 4,5 protsendi suurune eelarve puudujääk tuleb katta täiendava võlaga ja kui riigi kulu- ja maksupoliitikas ei tehta olulisi muudatusi, kasvab riigi võlakoormus rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2030. aastaks juba üle 20 miljardi euro ehk 39 protsendini SKP-st. Ka sellele järgnevatel aastatel võlakoormus tõenäoliselt jätkaks suurenemist.

Loe lähemalt:
https://www.err.ee/1610016484/madis-muller-riigi-volakoormuse-kasvu-pidurdaks-laiapohjaline-kokkulepe