Raivo Murde, erilehtede osakonna juhataja, kirjutab Eesti Päevalehe arvamusküljel, et osa poliitikuid eesotsas sotsidega on leidnud Eestis uued kulakud – autoostjad.

Neile, saastajatele ja ühiskonna vereimejatele, tuleb kindlasti väänata kõva maksukoormus, eriti kui sooviks on soetada uus maastur, luksusauto või lihtsalt võimsama mootoriga sõiduk. “Vaadake tänavapilti, milline luksus ja priiskamine!” kõlab nii mõnegi eestkõneleja suust. Kuid sellist pada võib ajada vaid siis, kui pilk ei küündi kaugemale kesklinnast või Toompeast. Tegelikkuses on Eesti autopark üsna masendav – ligi 550 000 sõiduautost peaaegu kaks kolmandikku on üle kümne aasta vanad.

Just see vananev autopark peaks olema poliitikutele probleemiks! Kehva turvavarustusega romud on ohuks liiklejatele, saastavad keskkonda ja tarbivad rohkelt kütust. Uutest müüdud sõidukitest moodustavad luksusautod vaid 1% ja maasturid 16%. Mis priiskamisest me räägime?

Sotsiaaldemokraat Hannes Rumm kirjutab (“Pühade lehmade ohverdamise aeg“, EPL 17.10), et võimsam ja suurema mootoriga auto reostab rohkem keskkonda. See on samasugune demagoogiline üldistus kui väita, et suur palk toob riigikokku rohkem ebakompetentseid poliitikuid. Kümme aastat vana jõuetu Lada, Ford Sierra või veidi noorem Audi ja BMW saastab keskkonda heitgaasidega märkimisväärselt rohkem kui uue põlvkonna võimsa mootoriga maastur või luksusauto. Rummi kirjutisest hakkas silma veel üks demagoogiline väide: kuna Eestil puudub oma autotööstus, siis viib iga sisseostetud auto raha riigist välja ja suurendab väliskaubanduse puudujääki.

Seda küll. Aga Eestil pole ju ka oma lennuki-, masina-, jalgrattatööstust. Ega ka korralikku jalatsitööstust. Kehtestame ehk ka neile maksud!?

Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/445628 Loe ka: Hannes Rumm. „Pühade lehmade ohverdamise aeg“ Loe ka: Priit Lätt. „Massimaksust saastemaksuni“