Urmo Soonvald kirjutab SL Õhtulehes, et pole eriti euroopalik, et viis parlamendierakonda jagasid omavahel 200 miljonit ja avaliku aruteluta suunavad summa endale meelepärastesse kohtadesse. Selline käik teeb saadikutest kilava pilguga kommionud.

Samasugune kommionu on Järvamaa transpordiärimees Arvo Sarapuu (onu Arvo, nagu teda AK-s nimetati), kes parlamendisaadikuna tassis koos naisega Riigikogu kuluhüvitised Paide lasteaeda, jagades mudilastele komme. Ilus tegu. Aga – tehku seda oma raha eest.

Sarapuu lootis, et keegi talle hõlma ei hüppa, kui riigikogu raha läheb lastele. Samas Riigikogu (rohelised välja arvata) jagab 200 miljonit krooni. Diskussioonita ja kireta. Parlamendis on vaikiv kokkulepe, et saadikud saavad raha ka oma äranägemise järgi jagada.

Olevat traditsioon. Öeldakse, et inimesi (antud juhul erakondi) seob kõige paremini ühine kriminaalne minevik. Praegusel juhul on Riigikogus enamik erakondi 200 miljoni katuseraha jagamise poolt. Täielik üksmeel.

Ülemnõukogus polnud sellist üksmeelt isegi Eesti taasiseseisvumise üle hääletades. Piinlik on vaadata, kuidas pekstakse õiguskantslerit, keda süüdistatakse populismis. Aga ma ei tea, et ta oleks 200 miljonit oma suva järgi laiali jaganud. Loe täpsemalt: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=258561&d=20071214 Loe ka Päevalehest: „Kuidas hiired üksteist ära tunnevad“: http://www.epl.ee/artikkel/411461