iconJuurdepääsetavus
EML sügiskonverents: maksutõusu eri Maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreeri / loe lähemalt

Kinnisvaramaksust. Praktiliselt

Kinnisvaramaksust. Praktiliselt

Kopeeri viide

Viktor Trasberg, TÜ majandusteooria dotsent, kirjutab Eesti Päevalehes, et Eesti Omanike Keskliidu ning Isamaa ja Res Publica Liidu välja käidud idee vabastada kodud maamaksust kujutab endast kahjuks destruktiivset aktsiooni, mis on teoreetiliselt pidetu ja tehniliselt küündimatu.

Miks siis ikkagi mitte vabastada kodud maamaksust? Mõte on halb väga mitmel põhjusel. Esiteks, see toob kaasa õigusliku pusle, mida pole võimalik kokku panna. Eesti ühiskond ei lepi kunagi kokku “kodu” mõistes.

Kas kodu suurus on viis ruutmeetrit või 50 hektarit? Kas kodu on see, mis kuulub meile, kuhu oleme sisse kirjutatud või kus elame tegelikult? Kas kodu on ka jaht mererannas või haagissuvila metsa vahel? Mitu kinnistut võiks ühte leibkonda kuuluvatele pereliikmetele maksuvabastust anda?

Lühidalt, õiguslikult sisutu termin “kodu” toob kaasa hüppelise manipulatsioonivõimaluste kasvu. Teiseks muutub maamaksu kui kinnisvaraga seotud maksu põhimõte. Ühetaoline ja suhteliselt neutraalne maks asendub selektiivse maksustamisega. Püüd lahendada maamaksu kaudu sotsiaalprobleeme genereerib neid kindlasti hoopis juurde.

Kolmandaks väheneb oluliselt omavalitsuste eelarvetulu. Väidetakse, et maamaksu eesmärgiks on maa tõhusam kasutamine. Õige, aga see on vaid maksustamise üks ülesanne. Sama oluline on ka maksu fiskaalne funktsioon ehk omavalitsustele raha kogumine.

Kinnisvaraga seotud maksutulud on kogu maailmas üks omavalitsuste olulisemaid tuluallikaid. Kui loobuda maa maksustamisest, siis peaks ka kohe nimetama, missugused on omavalitsuste tulualternatiivid. Pigem suureneb omavalitsuste tulude puudujääk veelgi, sest üksikisiku tulumaksumäära alanemine mõjutab negatiivselt linnade ja valdade sissetulekuid. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/arvamus/431585 Loe ka EML: „Avaldati tüüpkaebus maamaksuteadete vaidlustamiseks“