Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg kirjutab tänase päevalehe arvamusküljel, et viimase kümnendi vältel on tasakaalustatud debatt eelarvepoliitika üle asendunud parteipoliitiliste müügihittidega. Ettevõtte kasumimaksu kaotamine ja tulumaksualandused võiksid olla käsitatavad küll eelarvepoliitika osana, aga väljaspool majanduslikku konteksti võivad nad töötada paraku ühiskonna huvide vastu. Väike maksukoormus ja valitsussektori võla puudumine on küll head asjad, kuid neid on “promotud” kui asju iseeneses. Selmet keskenduda majandustsükli juhtimisele, on viimase kümnendi vältel keskendutud mitmesugustele üksikküsimustele.

Füüsiliste isikute tulumaksu laekumise poolest asub Eesti 19.

kohal ja ettevõtte tulumaksu laekumise poolest eelviimasel ehk 26. kohal. Kas tulumaksukoormuse vähenemise on võimalik asendada mingite muude tuludega? Juba aastake poolteist-kaks tagasi oli selge, et riigieelarve suurenev sõltuvus tarbimismaksudest tekitab suuri riske.Tulumaksu tõstmine väikese majanduskasvu tingimustes pole just ülemäära populaarne idee.

Aga valikuid suurt pole, kui tahame hoida avalikku sektorit funktsionaalsena ja soodustada selle kaudu järgnevate perioodide majandusarengut. Tuleks tunnistada, et tulumaksukoormuse alandamine oli kantud populismist, mitte majanduslikust vajadusest või loogikast.Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/437810