Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent Viktor Trasberg kirjutab Päevalehes sellest, et Eesti ekspordivõime jääb oluliselt alla sissetulevatele kaubavoogudele – see on juba ammu kuuldud tõde. Kui meie kasumi maksustamise süsteem 2000. aastal jõustus, siis oli selle eesmärk meelitada sisse välisinvesteeringuid ja “karistada” maksudega nende väljavoolu. Eesti maksusüsteemi eripära seisneb selles, et ettevõtte kasumit ei maksustata mitte nende teenimise aastal, vaid kasumi ettevõttest dividendidena väljamaksmise ajal.

Nüüdseks on seadus sisuliselt oma esialgse mõju ja mõtte kaotanud.

EL-is ei saa enam maksustada dividende, mida Eestis asuvad tütarettevõtted maksavad oma välismaal asuvatele emaettevõtetele. Ka mitmed Euroopa Liidu seadustega vastuolus olevad aspektid sunnivad käesoleva aasta jooksul seadust muutma.Esiteks tuleb pöörduda tagasi turumajanduse põhimõtete juurde. Turumajandus eeldab ekvivalentset vahetust ehk ressursse ei saa kasutada tasuta. Ettevõtted kasutavad riigi rahastatud füüsilist ja sotsiaalset infrastruktuuri, haritud-ettevalmistatud töötajaid, õiguskaitset ja paljut muud.

Teiseks tuleb seada Eesti huvid ettepoole välisettevõtete huvidest. Praegu on tegemist olukorraga, kus välisettevõtted ei panusta sisuliselt midagi meie ühiskonna arengueeldustesse.Kolmandaks tuleks pöörduda tagasi Euroopasse. Eesti püüab vägisi praegust kasumimaksustamise süsteemi säilitada. Valitsus on välja käinud muudatuste paketi, muutmaks seadust vormilt euroopalikuks, aga jättes selle sisult eestilikuks.

Mis on aga see eesmärk, mille nimel läheme sõtta Euroopa Liiduga? Eeltoodud aspektidest lähtudes on sellele raske õigustust leida.Loe täpsemalt: http://epl.ee/arvamus/418103