Majandusteadlane Viktor Trasberg kirjutab Eesti Päevalehes erinevate maksude kaudu inflatsiooni ohjamise võimalustest.

Eesti inflatsioonijutt muutub üha põnevamaks. Praegu on hinnatõusu peapõhjuseks ülemäärane sisenõudlus, mida võimendab kiire majanduskasv, tugev tööhõive ja soodsad laenud. Uus tegija inflatsioonimeistrite hulgas on aga väljakuulutatud aktsiiside tõstmine, mis paljuski on sundkohustus Euroopa Liidu ees ega kuulu vaidlustamisele. Aktsiiside tõstmise mõju meie majandusele on analüüsitud seni suhteliselt ühekülgselt.

Räägitakse väga kindlas kõneviisis sellest, kui palju tõuseb ühe või teise kauba hind. Ministrid nimetavad sujuvalt komakohtadega inflatsiooniarve kuni 2011. aastani. Arvame täpselt teadvat, kuidas majandussubjektid reageerivad valitsussektori maksuotsustele.

Tõstes järgmisel aastal aktsiise eeldame, et hinnad tõusevad siis sama palju ning seejärel tõmbub hinnatõus kokku. Majandus on aga palju mitmetahulisem. Inflatsiooni püü-takse selgitada mitme konkureeriva teooriaga, uurides nii kogunõudluse kui ka -pakkumise poolt. Üheks neist on ratsionaalsete ootuste teooria, mille tuntuim edendaja on 1995.

aastal Nobeli majanduspreemiaga pärjatud Robert Lucas. Selle lähenemise kohaselt mõjutavad inflatsiooni majandussubjektide ootused, mida kujundavad paljud hindade taset mõjutavad tegurid: majanduskonjunktuur, töökohtade kindlus, oodatavad maksutõusud või langused, intressimäärad jm. Seega kujuneb inflatsioon laias laastus selliseks, nagu majandussubjektid seda ette kujutavad, ning igasugust tulevikus mõjuvat sündmust arvestatakse inflatsiooniootustes juba praegu. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/arvamus/387411