Raimo Poom kirjutab Eesti Päevalehes, et kui soovida liituda euroga 2011. aasta alguses, peab just järgmise aasta eelarve olema mitte üle kolme protsendi defitsiidis.

Maailma ja Eesti majanduse kiire kokkutõmbumine ning tänase valitsuse lõtvade rahakotiraudadega eelarvepoliitika viib suure tõenäosusega olukorrani, kus selle aasta lõpuks haihtub suur osa riigi kassareservist, järgmisel aastal süüakse ära stabiliseerimisreserv ning edasi hakkab riik kulutamise jaoks laenu võtma. Selline on ühelt poolt pessimistlik, teisalt realistlik aegrida reservide kadumise ja võlaorjuse tekkimise vahel. Nii iseloomustab olukorda endine rahandusminister Taavi Veskimägi ja lisab, et „ma ei näe sel valitsusel enam jõudu teha tegelikke kärpeid.

Kärpimine on mõneti lihtsalt tänane poliitiline retoorika, et olukorda rahustada.“ Hinnanguliselt on järgmise aasta lõpuks kogu valitsussektori tulude ning kulude vahel 10 miljardi krooni ringis. Riigi defitsiit oleks sellega suurem kui 3% SKP-st, mis on aga eurotsooni pääsemise piiriks ja tähendab, et Eestil ei õnnestu taas eurot kasutusele võtta. Rahandusministeeriumis valmistatakse praegu ette traditsioonilist sügisest majandusprognoosi, mida ei avalikustata enne novembri lõppu. Rahandusminister Ivari Padar on juba esitanud valitsusele ettepaneku kärpida alles kuu tagasi heaks kiidetud 2009.

aasta eelarvet 2,5 miljardi krooni võrra. Siin tasub tähelepanu pöörata Padari toodud kärpe vajalikkuse põhjendusele – see on vajalik, et Eesti püsiks euro kasutuselevõtuks vajaliku defitsiidi 3 protsendise limiidi sees. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/448225