Majandusdoktor Janno Reiljan kirjutab Päevalehe Ärilehe arvamusrubriigis, et Riigikogu valimiste järgne suure hüppe eufooria on valitsuses asendunud kentsaka edurindelt taandumise lahinguga.

Sõnu kulukärbetest ja maksutõstmistest tehakse ja süüakse nii enneolematu kiirusega, et ammu on silmist kadunud eelarveprotsessi ratsionaalne tuum. Eelarvekriisi viivat teed on aga valitsuse peajõud – Reformi­erakond – pikalt libedaks lihvinud. Eesti liitumine EL-iga avas paljudele eestlastele otsetee Euroopa rikkamatesse riikidesse – kalkuneid kitkuma, hotellitube koristama, bussirooli keerama... See toob töötasuna miljardeid, kust ei pudene suuremat Eesti riigieel­arvesse, sest sealt võetakse maksud enne maha.

Kuid EL toetab Eestit kuni 2013. aastani otse suurte summadega keskkonnakaitse ja infrastruktuuri parandamiseks, regionaalse arengu tasakaalustamiseks, põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks jm ühisteks vajadusteks. Euroabi toel saavutatud positiivsed muudatused on maapiirkondades juba praegu silmanähtavad. Abi üle peaks nagu rõõmustama, aga valitsusel on meel musta muret täis.

EL-i rahaga teostatavatele projektidele peab Eesti pool tagama 10–25% kaasrahastamise. Isegi see tagasihoidlik nõue ajab õhukese eelarve poliitika stagnatsiooniajal tupikusse. Õhukesed maksutulud ei jäta euroinvesteeringutes osalemiseks ühtki mõistlikku allikat peale reservide kasutuselevõtu või laenamise.Loe täpsemalt: http://www.arileht.ee/artikkel/442599