Signe Kalberg kirjutab Eesti Päevalehes, et tööandja pakutud autohüvitis tuhat krooni kuus ei kata pahatihti sõidukulusid. Halb ühistranspordiühendus ja vahetustega töö kodust kaugel sunnib üha rohkem inimesi kasutama isiklikku sõidukit. Mida pikemaks kujuneb teekond, seda kasulikum on auto omanikul leida samas suunas sõitasoovijad, kes on nõus maksma sõidukulud.

Järvamaalt Käravetelt sõidab iga päev Harjumaale Aegviidu saeveskisse tööle ja tagasi Priit Ilves. Teekond pole küll pikk, vaid 20 kilomeetrit, kuid paraku vahetustega töö jaoks sobivat bussi sel marsruudil ei sõida.

Kuna Käravetelt tuleb saeveskisse tööle veel neli meest, siis võtab Priit nemadki auto peale. “Kuu lõpus maksavad mehed bensiiniraha 300–400 krooni, firma maksab isikliku sõiduauto kasutamise eest ka hüvitist 1000 krooni ja nii tulen enam-vähem ots otsaga kokku,” selgitas Ilves. Seitse aastat on Rõngu vallasekretär Marina Lehismets igal hommikul asutanud end Otepäält Rõngu poole sõitma. Õhtul ootab 18-kilomeetrine teekond koju tagasi.

“Ühtegi bussi sellel marsruudil mulle sobival ajal ei sõida, ja kui peaksingi bussiga sõitma, tuleks sõitma asuda vara ning teekonna läbimiseks tuleks kasutada kahte bussi. Kuna töölkäimine on töötaja enda mure, siis kasutan oma autot,” pajatas Lehismets. Rõngu on töökohaks paljudele ja vahel tuleb tema autosse kaasa ka vallavalitsuse sekretär. Neil on kokkulepe, et sõidukulusid ei jagata, sest teinekord istub Lehismets hoopiski oma alluva sõiduautosse ja laseb end tööle sõidutada.

Auto kasutamise hüvitis 1000 krooni sõidukulusid ei kata, kuid seda peab Lehismets paratamatuseks. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/majandus/397696