Eesti Pank osutas hiljuti asjaolule, et kommertspankade kasumite kasv tuleneb pigem väikesest intressikulust kui kõrgest euriborist. Keskpank toob välja, et pangad maksavad praegu hoiustamise eest tervikuna kolm korda vähem kui 2009. aastal sarnases intressikeskkonnas ja kutsub panku üles maksma intressi ka nõudmiseni hoiustele ehk arveldusarvel seisvale rahale.

„Pankade intressikulud on madalad, sest enamik hoiustest seisab inimestel ja ettevõtetel pea olematute intressidega arvelduskontodel. See näitab, et pangad saaksid ise majandusele tagasi anda niimoodi, et maksaksid intresse ka arvelduskontol oleva hoiuse jäägilt ehk nõudmiseni hoiustelt,” ütleb Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.

Pangad on üleskutsele reageerinud erinevalt: LHV jälgib veel turgu, Swedbank aga intressi määrata ei plaani ning soovitab vaba raha hoiusele panna. SEB seevastu on uute oludega kaasa läinud ning kavatseb arveldusarvel hoitavalt rahalt peagi intressi maksta. Coop Pangas on seda aga tehtud juba aastaid.