Dr Jeffrey Sommers kirjutab Päevalehe ärilehes (Villu Zirnaski tõlge), et mida kauem jätkub Balti kinnisvaraturgudel areng, mis pole majandusnäitajatega kuidagi põhjendatud, seda tõenäolisemaks muutub krahh. Samuti kehtestab praegune areng kinnisvaraturul noortele sisuliselt täiendava maksu, muutes neile oma eluaseme kättesaamatuks. Neil põhjustel – kollapsiga lõppeda ähvardava hinnatõusu peatamiseks ja noorte emigreerumise pidurdamiseks – tuleks Balti riikides reformida kinnisvara maksustamist.

Balti kinnisvaramulli põhjused peituvad finantssfääris ning selliste mullide kujunemist soodustab peaaegu alati valitsuse poliitika, eriti maksupoliitika. Maksupoliitika on ka peamine, millega kinnisvaramulli vastu tuleks võidelda.

Balti riikides tööjõule kehtestatud kõrged maksud (sotsiaalmaksud) subsideerivad varjatud moel kinnisvara. See subsiidium on suurem, kui peetakse normaalseks enamikus riikides, ja takistab nii tööstus- kui ka teenindussektori arengut. Kuigi enamik inimesi suhtub kõrgetesse kinnisvarahindadesse kui jõukuse märki, tasuks sellest pigem mõelda kui kulust, mis vähendab majanduse konkurentsivõimet võrreldes nende riikidega, kus eluasemekulud on väiksemad. Maksupoliitika kuldne põhimõte on maksustada enne “tasuta lõunasööke” ja kapitalikasu kui ettevõtlus- ja palgatulu (kasumeid ja palkasid).

Suured palga ja tuluga seotud maksud ajavad paljusid noori inimesi piiri taha tööd otsima. Viimaste aastatega on välismaale tööle läinud rohkem eestlasi, lätlasi ja leedulasi, kui neid küüditati nõukogude okupatsiooni ajal. Madalad kinnisvaramaksud jätavad kinnisvaraomanikele ja -ostjaile lihtsalt suurema sissetuleku, mille vastu on hea pankadelt suuremaid laene küsida. Kõrgemad maksud kinnisvaralt ja kapitalikasult võiksid viia kinnisvarahinnad tagasi vastavusse majanduse fundamentaalnäitajatega ning vähendada kinnisvarakrahhi ohtu.

Kinnisvara- ja kapitalikasvu maksude tõstmisel oleks mitu tulemust. Esiteks, see vähendaks huvi kinnisvaraga spekuleerida, sest kinnisvara hoidmine edasise hinnatõusu ootuses muutuks kallimaks. Näiteks ei kaasne praegu peaaegu mingit kulu, kui “parkida” varimajanduses teenitud tulu kinnisvarasse ja hoida seda kinnisvara turult eemal seni, kuni hinnad tõusevad. Kinnisvara maksustamine tooks turule rohkem ja paremate hindadega kinnisvara.

Teiseks, nimetatud maksude tõstmine võimaldaks vähendada sotsiaal- ja üksikisiku tulumaksu. See tähendab – vähendada tootliku töö maksustamist võrreldes spekuleerimisega. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/360016