Sulev Vedler kirjutab Eesti Ekspressis, et nafta hinna tõusu tõttu ei tulnud meile eurot ja püsib krooni devalveerimise oht.

Esiteks halb uudis. Aastaga on nafta kallinenud 54 protsendi võrra. Tema hind võib lähiajal ületada piiri sada dollarit barreli eest, mis on psühholoogiliselt väga oluline tase ja mõjutab meie kõigi elu, sest lisab hoogu niigi hullule hinnatõusule. Just nafta hinna kiire tõus oli üks peamisi põhjusi, miks Eestis tõstis paari aasta eest pead inflatsioon ja me ei saanud tänavu eurot käibele võtta.

Oleks meil euro, poleks Äripäeval põhjust pasundada krooni devalveerimise hirmust.Paraku läks teisiti. Kas Eesti riik saab üldse mõjutada bensiini hinda? Tüüpiline vastus on, et ei saa. Tegelikult saab küll ja kuidas veel.

Praegu maksab Neste tanklas liiter kõige tavalisemalt bensiini 95E 14,20 krooni. Sellest 4,5 krooni korjab riik aktsiisimaksuna ja 2,16 krooni käibemaksuna. Seega 47 protsenti bensiini hinnast võtab riik endale. Ilma nende maksudeta maksaks bensiiniliiter vaid seitse ja pool krooni.

Eestis on kütuseaktsiis laekumiste suuruselt koguni kolmandal kohal sotsiaalmaksu ja käibemaksu järel. Lisaks lubas Eesti Euroopa Liiduga ühinedes, et tõstab aktsiisid tulevaks aastaks liidusisese miinimummäärani. Jaanuaris pannakse bensiini hinnale aktsiisi ja sellele lisanduva käibemaksu tõttu veel vähemalt 1,3 krooni otsa. Loe täpsemalt: http://www.ekspress.ee/viewdoc/1D4C2FE0038DABC4C2257392003E33DB