Viktor Trasberg, Tartu ülikooli majandusteooria dotsent kirjutab Eesti Päevalehes, et eelarve kärpimiseks tehtavad ettepanekud on muutunud üha jaburamaks ja kahjuks ka küünilisemaks.
Aga tuletaks meelde majanduse põhitõde: Eesti büdžetikriisis ei ole süüdi mitte häving maailmamajanduses, vaid meie eelarve tulubaasi ülesehitus. Täpsemalt öeldes: selle mittevastavus turumajanduse põhimõtetele. Eelarve, mis põhines peamiselt tarbimismaksudel ja väga kiire kasvu eeldusel, ei saanudki kaua koos püsida. Meid pimestab kahjuks ikka veel eelmiste aastate majanduskasvu sära ja ülevoolavad maksutulud.
Paraku tekitas lühiajaline, aga väga kiire majanduskasv suuri moonutusi majandusstruktuuris ja tööjõu paiknemises tegevusvaldkonniti. Eesti praegune eelarveprobleem on ikkagi seotud ebamõistliku maksusüsteemiga, kus tulubaas on liigses sõltuvuses tarbimistsüklist. Samal ajal on laekumised tulumaksudest üsna tagasihoidlikud. Kapitalimaksude osakaal Eesti riigieelarves on EL-i riikide seas kõige madalam.
Peame aru saama, et nii kiire majanduskasv toimus ühekordsete ja väga erandlike tegurite kokkulangemisel. Euroopa Liiduga ühinemise mõju, välispankade agressiivne laenupoliitika ja ülemaailmne majanduskasv on peamised mõjurid, mis meie majandust tagant tõukasid. Samasugune kiire kasv toimus kõigis uutes Euroopa Liidu maades. Eesti ei suutnud kahjuks majanduse ülekuumenemist ohjeldada, peab tõdema ka Eesti Pank.
Samasugune moonutus tekkis ka meie avaliku sektori rahastamises. Tekkis mulje, et nii madala maksukoormusega saabki Eesti riiki üleval pidada. Vähenevad tulumaksulaekumised kompenseeris suurenev tuluvoog tarbimismaksudest ja riigipoolsete investeeringute tegemata jätmine võimaldas ka eelarve lihtsalt tasakaalu saada. Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/457185