Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent Viktor Trasberg kirjutab Päevalehes, et Eesti valitsussektori maksutulude struktuur on sarnane uute ja suhteliselt vaesemate Euroopa Liidu liikmesmaade omaga.

Eelmisel aastal oli meie maksutulude tase koos sotsiaalkindlustusmaksetega 32,4% SKT-st. EL-i keskmine maksukoormus ulatus samal ajal üle 40%. Suur on ka erinevus maksutulude struktuuris. Euroopa Liidus keskmisena jagunevad otsesed ja kaudsed maksud enam-vähem pooleks, Eestis on aga tarbimismaksude osakaal 64%.

Ei ole olemas ühte kindlat kuldreeglit selle kohta, missugune peaks maksustruktuur olema. Äsja vastuvõetud otsus käibemaksu ja kütuseaktsiiside tõstmise kohta võib aga viia meie riigi rahanduse veelgi suuremasse kreeni. Hea näide on siinjuures Lätist võtta, kus Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) absoluutselt ebakohased soovitused tarbimismaksude tõstmiseks ja tulumaksu alandamiseks viisid Läti riigi kiiresti koomasse. Tundub, et meie saame siin samaga hakkama ka iseseisvalt, ilma IMF-i abita.Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/471690