Agne Narusk kirjutab Eesti Päevalehes uuest töölepingu seadusest.
Lisaks töösuhteid lõpetavatele telefonisõnumitele, meilidele ja lühemale koondamisest etteteatamise ajale on uues töölepinguseaduses (TLS) muudki huvitavat, mida töövõtja peaks teadma. Võlaõigusele tuginev seadus nimelt eeldab, et mõlemad tööturupooled osalevad töösuhtes võrdsete partneritena. Ja et kõik on läbirääkimiste ning kokkulepete küsimus. Kerge öelda, raske teha.
Läbirääkimisoskuse ja baasteadmisteta jääb töövõtja nüüd kõvasti jänni. Kõiges selles, mida ei ole töölepingut sõlmides eraldi kokku lepitud, võib tööandja toimetada oma äranägemise järgi (kuid mitte seadust rikkudes). Muuseas, jännijäämisest rääkides: värske TLS annab võimaluse saata enda asemel töölepingut sõlmima asjatundja ehk oma esindaja – juristi, töötajate usaldusisiku, ametiühingutegelase, teadja sõbra või kolleegi, kes oskab soodsalt kaubelda. Nii kaugele, et eeldataks igalt töövõtjalt sajaprotsendilist arusaamist paragrahvidest, mida isegi juristid siiani erinevalt tõlgendavad, ei läinud isegi seadusekirjutajad, -tellijad, -vastuvõtjad.
Ning pole kahtlust, et Eesti töötajal on tööõigusest ja tööturupoliitikast äärmiselt vähe teadmisi, kui neid üldse on.Loe täpsemalt: http://www.epl.ee/artikkel/472409