Seekordne ajakirjanumber räägib pikemalt autode maksustamisest — kuna mitmed uued seadusemuudatused on varsti jõustumas, ei ole imestada, et ka EML juristidele sajab uksest ja aknast sisse just auto maksustamise teemalisi küsimusi. EML vanemjurist Martin Huberg kirjutab, kuidas sõiduautode maksustamine on tervikuna mitte niivõrd puhtalt maksuküsimus, kuivõrd usalduse küsimus. 2018. aasta algusest hakatakse teatavasti ametiautosid maksustama kilovatipõhiselt ning läbitud kilomeetrite arv pole enam üldse oluline.

Samuti tutvustab ta üht töövaidlust, kus küsimus seisnes selles, kas tööandja võib nõuda tööotsijalt isikliku sõiduauto olemasolu. Ametikohale kandideerinu juhtis tähelepanu asjaolule, et transpordiküsimused ei tohiks olla spetsialisti isiklike omaduste, tööoskuse jm hindamisel oluliseks kriteeriumiks, kuivõrd seda küsimust saab lahendada ka ühistransporti kasutades. Siiski öeldi talle ära ning edasi sekkus vaidlusse õiguskantsler. EML jurist Hiie Marrandi selgitab oma artiklis käibemaksuseaduse rakendamist, nimelt — kas isikliku autoga lähetuses käies saab kütuselt sisendkäibemaksu maha arvata ja kui palju?

Autor nendib ka, et maksuamet ja maksukohustuslased elavad justnagu kahes erinevas paralleelmaailmas, mis naljalt ei segune. Kuigi see võib ametnikele tunduda väheusutav, võib päriselus juhtuda, et ettevõtja soetab sõiduauto, mille kasutamise eesmärgiks on eranditult vaid ettevõtlusega seotud sõidud, mis annab ka teatavasti õiguse sisendkäibemaksu täies ulatuses maha arvata. Jurist Reigo Kiisk analüüsib pikemalt olukorda, kus töötaja teeb tööandja teadmata ja pahatahtlikult ka erasõite, tekitades tööandjale sellega kahju. Milline see kahju on ja millised õigused ning võimalused tekivad kahju hüvitamiseks?

Toimetuse valikul avaldatud värskete artiklitega saab tutvuda EML kodulehel. Ülejäänud artiklid avaldatakse sealsamas aasta pärast ajakirja ilmumisest paberkandjal. Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko telefon 626 4196, 53035 007margit(at)maksumaksjad.ee