iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Soovin tellida

Maksuküsimus: 567

Küsimus

Ettevõtte töötajal on isiklik sõiduauto, mille eest ta maksab liisingut. Töötaja on andnud oma isikliku liisitud sõiduauto tasuta ettevõttele kasutada rendilepingu alusel. Ettevõte tasub auto kasutamise ajal antud autoga kaasnevad kulud, ka liisingumakse, kuid liisingumakset ei kanta otse liisingufirmale vaid töötaja arveldusarvele ja töötaja kannab edasi liisingufirmale. Siit ka küsimus, kas siit tekib mingil hetkel erisoodustus või tulu töötajale, mida peaks maksustama ja deklareerima?

Vastus - 11.04.2007

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Kui tööandja tasub liisingumakse, siis on raske rääkida tasuta lepingust. Tegemist ei ole otseselt auto kasutamisest tekkiva kuluga, mida ei loetaks füüsilise isiku tuluks (TuMS § 12 lg 3). Sellise kulu kandmine on lepingujärgselt alati liisinguvõtjal ning kulu tekiks sõltumata sellest, kas auto antakse kellelegi edasi kasutusse. Kui liisinguvõtjal sellist kohustust ei oleks, siis ei oleks ka autot, mida kellelegi edasi kasutada anda ning mille kasutamisega seoses võiksid kulud tekkida.
See oleks mõeldav siis, kui poolte kokkuleppel võetakse leping üle (VÕS § 179), kuid praegusel juhul tekivad auto liisingulepingu järgsed kulud töötajal ning tööandja maksab talle sisuliselt samas ulatusest kasutustasu.
Sellise sissetuleku võib kvalifitseerida TuMS § 16 lg 1 alusel ning sellelt peetakse tulumaks kinni (22%).
Võimalik oleks ettevõtluse käigus liisinguvõtja kulud ettevõtluse kuludesse kanda ja tööandja poolt makstava tasu (liisingumakse) tuluna näitamine, tulemus oleks 0.