Juurdepääsetavus
Maksuküsimus: 298
Küsimus
Firma ostis eraisiku (juhatuse liige) käest ühe krundi, mille ostu-müügi hinnaks oli sama hind, millega eraisik selle soetas, nii et tulumaksu ta nagu maksma ei pea. Samas on aga probleem selles, et selle krundi reaalne väärtus on hetkel ilmselt ca 2-3 korda suurem ja notari väitel peaks isik omama selleks audiitori otsust, et eraisikuna müüa oma firmale ja väidetavalt pidi sellise sisuga olema ka äriseadustik § 143 (kuigi seal on juttu ainult mitterahalise sissemaksu kohta).
Küsimus: kas tekib mingi maksurisk, kui siis kellele ja kas ainult tulumaks?
Vastus - 28.07.2006
NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.Võimalik, et osaühingu põhikirjas on ette nähtud, et nt igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid juhatuse liikmetega tehtavaid tehinguid sõlmides peab audiitor andma hinnangu, et võimalikku kahju ära hoida, st viide ÄS §-le 143. Kuna te seda ei ole täpsustanud, siis eeldan, et nii see siiski ei ole, vastav paragrahv käsitleb tõesti vaid mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist.
Põhimõtteliselt igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid (kinnisasja soetamine üldiselt on seda) juhatuse liikmega tehes peab arvestama, et juhul, kui osanikud või nõukogu (selle olemasolu korral) seda heaks ei kiida, siis on tehing tühine. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel (vt ÄS § 181 lg 3).
Samas maksuõiguslikult ei toimu mitte tehingute vaid nende täitmise tagajärgede maksustamine. Nii näeb maksukorralduse seaduse § 83 lg 3 ette, et tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Seega, maksustamisel ei oma see tähtsust, et äriseadustikus sätestatud nõudeid eiratakse tehingu tegemisel. Selles mõttes maksuriski ei ole ning tehingut pelgalt selle pärast ettevõtlusega mitteseotud kuluks ei loeta.