iconJuurdepääsetavus
Koolituse salvestus - Uued maksud tulekul – maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Soovin ligipääsu

Maksuküsimus: 87

Küsimus

Füüsiline isik võtab kapitalirendile sõiduauto ja annab selle allrendile juriidilisele isikule. Allrendileping sätestab, et juriidiline isik kannab kõik autoga seotud kulud, sealhulgas hüvitab füüsilisele isikule kõik kapitalirendimaksed, kasko-kindlustuse ja liikluskindlustuse (need arved tulevad liisinguvõtjast füüsilise isiku nimele).
Füüsiline ja juriidiline isik on TMS mõttes seotud isikud, kuid rendilepingu tingimused vastavad turu tavalistele tingimustele. Ükski pooltest pole KM-kohustuslane, seega käibemaksu aspekt pole oluline.
KÜSIMUSED:
1. kas füüsilise isiku poolt saadud hüvitised kuuluvad maksutamisele või saab rakendada TMS par 12 lg 3?
2. kas juriidiline isik saab oma kuluks kanda füüsilise isiku nimele välja antud kapitalirendi-, kasko-kindlustuse ja liikluskindlustuse arved ning hüvitada need füüsilisele isikule?
3. kui vastus 2.-le küsimusele on eitav, siis kas on mõeldav, et füüsiline isik registreerib end fie-na, osutab auto renditeenust ja esitab kapitalirendimaksete, kaskokindlustuse ja liikluskindlustuse osas juriidilisele isikule arved; kui väljastatud arved on samas väärtuses sissetulevatega - tulu ei teki; siin ei saa ju juttu olla sellest, et fie kasutab autot ka isklikuks otstarbeks ja seetõttu võib ta fie-na kuluks kanda vaid osa kuludest - auto valdus on ju tervikuna juriidilisele isikule üle antud?

------------------Täpsustus-------------------
Seletamaks asja veel paremini lahti täpsustan, et sõltumata sellest, kas tegu oleks kapitali- või kasutusrendilepinguga, oleks renditava vara jääkmaksumuseks arvestatud 25%. Kuna tegu on 5-aastase lepinguga, on see ka ligikaudu asja tolle aja turuhind. Seega - kui kapitalirendi korral tasutakse maksed kuni viimase makseni (viimane välja arvatud), siis on teostatud tegelikult makseid ligikaudu samas summas, mis tulnuks tasuda kasutusrendigi korral.
Kui juriidilise isiku poolt kuulub tasumisele ka viimane nö. väljaostumakse (see 25%, mille tasumisel läheb omand üle füüsilisele isikule), siis muidugi peaks ka omandiõigus juriidilisele isikule üle minema, kuid kui seda makset ei tehta, siis ju omandiõigus üle minema ei pea ja tegelikult on tehtud makseid mahus, mis oleks vastanud makeste mahule kasutusrendi korras. Kas on mu mõttekäik õige?
Ja veel - ma ei saanud konkreetset vastust oma algses küsimuse 2.-le küsimusele.

Vastus - 25.01.2006

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Kapitalirendi makse hüvitamine tuleb maksustada rendituluna (tulumaks kinni pidada), sest kuna füüsiline isik saab auto omanikuks, on see tema isiklik kulu. Maksukohustuse vältimiseks peaksite kokku leppima, et kapitalirendilepingu lõppemisel loovutatakse auto omandiõigus juriidisele isikule.

Muud kulud on auto kasutamisega seotud kulud ja nende hüvitamine füüsilisele isikule ei tekita tulumaksukohustust.

Kui füüsiline isik on töötaja või juhtorgani liige ning kasutab seda autot
isiklikeks sõitudeks, siis tekib igakuine erisoodustuse maksukohustus.
Muudel juhtudel (kui füüsiline isik ise autot kasutab), võib olla tegemist
kingitusega.

— Vastas L.Lehis 26.01.2006 11:01————-

Vastus täpsustavale küsimusele. Meile te seletate selle ära küll ja me saame aru ka, aga mõnele teisele asutusele te ei pruugi seda ära seletada. Meie "lihtne ja väheste eranditega" maksusüsteem ei näe paraku ette võimalust arvata renditulust maha kulusid, kui isik ei ole ettevõtja. Kui auto omandiõigus jääb füüsilisele isikule, siis ei saa tehingut ka kvalifitseerida vallasvara võõrandamisena (mille kasu oleks null, sest müügihind võrdub soetamismaksumusega). Seega soovitame füüsilises isikul registreerida ennast ettevõtjaks või vormistada liisinglepingu üleminek juriidilisele isikule. Vastasel juhul võib juhtuda, et teil tuleb oma tehingut hakata lähemalt selgitama halduskohtus.

Vastus teie 2. küsimusele on meie vastuse teises lõigus. Kulude hüvitamine füüsilisele isikule eeldabki seda, et füüsiline isik on kulu oma nimel teinud. Tulumaksuarvestuses ei kehti nõuet, et kuludokument peab olema adresseeritud maksjale. Makse seotust ettevõtlusega tõendab leping, milles lepiti kokku auto allrendile andmises. Kulusse kandmine on raamatupidamislik mõiste ja kulusse mitte ainult ei saa, vaid ka peab kandma kõik tehtud kulud, sõltumata sellest, kas neid maksustatakse. Kuhugi mujale teil neil kanda ei ole.