iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Esitan tellimuse

Maksuküsimus: 62241

Küsimus

Töötaja töötab töölepinguga aga osakoormusega (0,2), töötasu jääb alla sotsiaalmaksu miinimumtasu. Töötaja töötab ka teises kohas osakoormusega (0,3) ning on ühes äriühingus juhatuse liikme lepinguga, kahes viimases on tasud vastavalt käibele ning mõnel kuul üle sotsiaalmaksu miinimumi aga võib jääda ka alla. Ühestki ettevõttest ei kasuta ta tulumaksuvabastust, ei ole pensionär, ei väikese lapsega ega õpilane. Kui töötaja ei ole ühtegi ettevõtet valinud põhitöökohaks ja ei kasuta tulumaksuvabastust, siis milline ettevõte peaks maksma töölepingu alusel sotsiaalmaksu miinimumtasu ? Kokku 3 ettevõtte peale tuleb tasu alati üle sotsiaalmaksu miinimumi.

Vastus - 08.03.2023

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Sotsiaalmaksuarvestuses on ainult ühe tööandja poolt kuumäära rakendamise eelduseks tulumaksuvaba tulu arvestamiseks avalduse esitamine. Summeerimise eelduseks on tõend teistelt tööandjatelt.

SMS § 2 lg 21 sätestab: „Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.“

Kui avaldust ei esitata, siis maksab iga tööandja (kellega on töölepinguline suhe) vähemalt kuumääralt sotsiaalmaksu.

Näiteks osalise töövõimega isikute puhul on jäetud 2 valikut. Tegemist on küll vastupidise olukorraga, kus tööandja maksab kuumäära ületavalt osalt ning riik kuumäära eest ning selle puhul lähtutakse samuti, kas tulumaksuvaba tulu arvestamise avaldusest või siis eraldi avaldusest.

Vt SMS § 6 lg 3: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu osalt, mis ületab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumäära, maksab sotsiaalmaksu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isik on töösuhtes mitme samas punktis nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtjaga, maksab avalik-õiguslik juriidiline isik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, valib ta kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu.“

Mõistlik oleks seega tulumaksuvaba tulu rakendamise avaldus esitada.

Kuna juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu ja töölepingulise suhte alusel saadavat tasu ei summeerita sotsiaalmaksuarvestuses, siis oleks mõistlik juhatuse liikme leping töölepinguna vormistada (sh töötamise registris) ning esitada tulumaksuvaba tulu arvestamise avaldus sellele, kes teeb kõige suuremaid väljamakseid.  Avaldust saab ka igakuiselt muuta, kuid see teeb sotsiaalmaksuarvestuse tööandjate jaoks keerulisemaks.

Teistelt tööandjatelt tuleb summeerimise tarbeks võtta tõend väljamakse suuruse kohta ning kui see erineb, siis tuleb uus tõend järgmise kuu 5. kuupäevaks esitada (SMS § 2 lg 22).

Kui töölepinguliste suhete olemasolu ei ole oluline, siis oleks võimalik kõik suhted vormistada võlaõiguslike teenuse osutamise lepingutena ning sellisel juhul maksaks iga tellija (tellija töövõtulepingu puhul; käsundiandja käsunduslepingu puhul) sotsiaalkindlustusmakseid tegelikult väljamakselt. Ravikindlustuse aspektist – kuna te ütlete, et igakuiselt makstakse kokku alati vähemalt kuumäära ulatuses tasusid, siis tagab see ka ravikindlustuskaitse, sest ravikindlustuse seaduse § 5 lg 2 p 5 kohaselt summeeritakse neilt tasudelt makstav sotsiaalmaks ning kui sotsiaalmaksu makstakse kokku vähemalt miinimumkohustuse ulatuses, siis tagab see ravikindlustuskaitse.