Maksuküsimus: 2976

Vastus - 19.06.2018

KMS § 16 lg 2 p 3 redaktsioon alates 01.10.2018. a on järgmine: „3) kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu, kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ega ehitusmaale. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist;“

Ehistusmaa definitsioon on KMS § 2 lg 3 p-s 1: „Ehitusmaana käsitatakse sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.“

Kui see on maatulundusmaa, detailplaneering puudub, muul alusel samuti ehitusõigust antud ei ole, siis see ei ole ehitusmaa. Iseenesest ei ole omandamise viis oluline. Planeering võib olla ka kehtestamata, kuid kui kohustus võõrandajal selle lõpuleviimiseks puudub, siis see ehitusmaa ei ole. Kui on selline kohustus, siis loetakse see ehitusmaaks.

KMS § 46 lg 3 kaotab samuti kehtivuse ning sellega võib tekkida probleem nendel, kes on maatüki enne 01.05.2004. a omandanud (säte andis õiguse maksuvabalt võõrandamiseks). Selle sätte kaotamise kooskõla põhiseadusega on kaheldav.