iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Soovin tellida

Maksuküsimus: 2975

Küsimus

Kui inimene on töövõimetuspesionär ja tahab puhata 35 päeva, kas peab tööandjale esitama ka vastavad dokumendid. Kui töötaja lahkub töölt ja peame maksma saamata jäänud puhkuse eest kas siis tuleb arvestuse aluseks võtta 28 või 35 päeva. Kas sots amet maksab tööandjale tagasi ka saamata puhkusepäevade kompensatsiooni, mis ületab 28 päeva(töövõimetuspensionär)arvestut.

Vastus - 19.06.2018

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Töövõimetoetuse seaduse § 10 sätestab: „Töötukassa teeb isikule andmed tema osalise või puuduva töövõime kohta kättesaadavaks elektrooniliselt või väljastab talle soovi korral sellekohase dokumendi.“

See on tõend, millega ka tööandjale tõendatakse osalist töövõimet. Tööandja ei saaks ise inimese tervist puudutavat teavet, see tuleb soodustuse saajal tõendada. Sellest sõltub näiteks ka tööandjale antav sotsiaalmaksusoodustus (vt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 4 p 6 ja § 6 lg 1 p 5).

Töölepingu seaduse "§ 57 Osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkus: Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.“

Kuigi tekst seda otseselt põhipuhkuseks ei nimeta, kinnitab seda sätte pealkiri.

Nende päevade eest, mis ületavad 28 põhipuhkuse päeva, tasustatakse riigieelarvest (TLS § 66 lg 1). Kui leping öeldakse üles ja vastav põhipuhkus jääb kasutamata ka 28 päeva ületavas osas, hüvitatakse ka need, kuid nii nagu puhkuse kasutamisegi korral, hüvitab riik vastava kulu tööandjale.

Hüvitamise kohustus on põhipuhkuse osas, TLS § 71: „Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.“