iconJuurdepääsetavus
Maksud 2024 koolituse salvestus - Maksumuudatused aastatel 2024-2027 Soovin tellida

Maksuküsimus: 2576

Küsimus

Töötajal (naine) sündis aprilli algul laps.Töötaja soovib, et seaduses sätestatud ajal asuks lapsehoolduspuhkust kasutama isa (riigi poolt makstav vaneahüvitist saama), kuid ta ise ei soovi tööle naasta. Kas on seaduslik, kui naistöötaja kasutab ettevõttest laspehoolduspuhkust (ettevõte ei maksa sotsiaalmaksu miinimummääralt), kuigi riigi silmis kasutab lapsehoolduspuhkust lapse isa. Peres on 3 väikest last ning naine soovib kodus olla koos abikaasaga ning on teadlik, et sellisel juhul tal ravikindlustust pole. Või kui lapsehoolduspuhkusel ei ole seaduslik olla, siis kui naine võtab kokkuleppel tööandjaga palgata puhkust üle 1 aasta, kas siis tööandjal on kohustus tasuda selle perioodi eest töötaja pealt sotsiaalkindlustusmaksu, kui töötaja ise seda ei soovi ja teeb vastavasisulise avalduse tööandjale?

Vastus - 09.06.2014

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Töölepingu seaduse § 62 lg 1 näeb ette, et lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.

Loomulikult seadus ei keela tööandjal töötajaga kokkuleppel võimaldada lapsehoolduspuhkust ka siis, kui seadus selleks tööandjale kohustust ei pane. Küll aga ei maksa siis riik tema eest sotsiaalmaksu.

Mis puudutab kuumääralt sotsiaalmaksu tasumise kohustust, siis tavalise tasustamata puhkuse korral on tööandja kohustatud igakuiselt vähemalt kuumääralt sotsiaalmaksu tasuma (SMS § 2 lg 3 p 1). Kui aga töölepingu pooled lepivad kokku muul juhul n-ö pausis (st mille jooksul on töötajal õigus keelduda töö tegemisest ning tööandja ei saa seda nõuda), siis SMS § 2 lg 3 p 1 ei kohaldu ning kuumääralt sotsiaalmaksu tasuda ei tule.

Kui soovitakse siiski ravikindlustuskaitset, siis võib vormistada tasustamata puhkuse ning leppida kokku, et töötaja kohustub hüvitama tööandja kulu (st igakuise sotsiaalmaksukohustuse). See ei ole iseenesest tingimus, mis oleks seaduses sätestatust ebasoodsam, sest palgata puhkus kui selline on niikuinii poolte kokkuleppe objekt ning erandlikel tingimustel seda enam. Tasustamata puhkuse andmise kohustust (v.a tasustamata lapsepuhkus, TLS § 64) töölepingu seadus ei sätesta, seetõttu (eriti arvestades erakorralisi asjaolusid) võiks sellise hüvitamise kokkuleppe lugeda ka töölepingu seadusega kooskõlas olevaks.