Maksuküsimus: 174

Vastus - 23.03.2006

Vanemahüvitise seadus ei reguleeri täpselt lapsehoolduspuhkusel oleva ema järgneva lapse saamise puhul vanemahüvitise saamist.

Kui töötaja soovib jääda töövõimetuslehele, siis peab ta alustuseks lõpetama hoolduslehel viibimise ja tööle tulema. Põhimõtteliselt on võimalik see, et töötaja esitab tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ja tööleasumiseks, ning esimesel tööpäeval võtab kaasa arsti väljastatud töövõimetuslehe 140 päevaks. Tööandjale avalduse esitamine võiks toimuda mõni aeg varem, kui soovitakse lapsehoolduspuhkus lõpetada, et anda võimalus tööandjale haigekassaga asjad korda ajada. Varasema hoolduslehe lõpetamine on vajalik, sest inimene, kes ei ole tööl olnud, ei saa jääda ka töövõimetuslehele, mida rasedus- ja sünnituspuhkus oma olemuselt on.

Vanemahüvitise seaduse § 2 lõike 4 kohaselt tekib emal hüvitisele õigus sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist. Seega saab vanemahüvitist naine, kes seni eelmise lapsega lapsehoolduspuhkusel viibis, alles pärast lapse sündi.

Kui töötaja eelmine laps on alla kahe ja poole aastane, siis saab ta vanemahüvitist samas summas, mis eelmise lapse puhul vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 8 kohaselt. Oluline on siinjuures teada, et kui hüvitise saaja ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust, seega on hüvitis sama suur kui eelmise lapse puhul.

Vanemahüvitise taotlemiseks peab töötaja esitama Pensioniametile avalduse (vorm on kättesaadav siit: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=928259&id=%20953273) ja isikut tõendava dokumendi.

Vanemahüvitisest saab pikemalt lugeda ka siit: http://www.rmp.ee/eraisik/vanemahvitis/3825