iconJuurdepääsetavus
Maksuseaduste kommentaaride kogumik 2023 tellimine Esitan tellimuse

Maksuküsimus: 161

Küsimus

Äriühing (k/m kohuslane) soovib müüa kinnistu, mille on omandanud käesoleval aastal füüsiliselt isikult ja millel asub ajutise hoonena kaarhall (ehitisregistris ehitist kui sellist pole). Kas äriühing võib nimetatud kinnistu võõrandada ilma k/m hinnale lisamata?

Vastus - 14.03.2006

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Käibemaksuseaduse § 16 lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist.

Küsimus on antud juhul seega eelkõige selles, kas kinnisasja nimetada krundiks, kuna sellel asuv hoone on ajutine hoone või miks mitte ka hoone, mida ei ole millegipärast kantud ehitisregistrisse.

Käibemaksuseadus viitab ehitisele ehitusseaduse (ES) tähenduses. ES kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks (§ 2 lg 1).

Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas (ES § 15 lg 3).

Seega on ka ajutine ehitis nii ehitusseaduse kui ka käibemaksuseaduse tähenduses ehitis ning sõltumata sellest, kas see ehitis on ehitusregistris või mitte, on sellise kinnisasja, mille oluliseks osaks see on, käive maksuvaba. Sama kehtiks ka siis, kui tegemist oleks ebaseadusliku ehitisega, sest väljapoole maksuõigust jääva normi rikkumine ei tohi reeglina kaasa tuua maksuõiguses erinevat maksustamist.

Maksukohustuslasel on õigus seejuures maksuhaldurit eelnevalt informeerides vastav käive optsiooni korras maksustada (KMS § 16 lg 3 p 2).