Maksuküsimus: 1258

Vastus - 17.02.2009

Kui tegemist on eluruumi üüriga, siis tulenevalt KMS § 16 lg 3 punktist 1 ei saa eluruumi üürile käibemaksu lisada, mis tähendab, et ka selle tarbeks tehtud kulutuste sisendkäibemaksu maha arvata ei saa.

Kui tegemist on äriruumiga (kontor vmt), siis on teil lubatud üürile käibemaksu lisada juhul, kui olete sellest eelnevalt maksuhaldurit kirjalikult teavitanud (KMS § 16 lg 3 p 1). Sellisel juhul on teil õigus ka sisendkäibemaks tagasi küsida.

Üüriga kaasnevate muude kulude (nt elekter, vesi jmt kõrvalkulud) osas võite aga teha kulude hüvitamise nõude (st ei kajasta sellist tehingut oma käibes), kuid siis puudub ka õigus üüriga kaasnevatelt kulutustelt sisendkäibemaksu maha arvata. Kui esitate üldkulude osas siiski arve, tuleks iga teenuse osas eraldi vaadata, kas teil on õigus seda maksustada või mitte (nt maamaksukulu edasimüügil käibemaksu lisada ei saa, samas vee edasimüügil võite seda teha).

Korteri hilisemal võõrandamisel on üldjuhul tegemist maksuvaba käibega, millele rakendub käibemaksuga maksustamise õigus ainult juhul, kui tegemist ei ole eluruumiga (KMS § 16 lg 3 p 2). Kui kinnistu võõrandatakse ilma käibemaksuta, siis juhul, kui korteri ostult oli sisendkäibemaks maha arvatud, tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksu osas teha ümberarvestus (KMS § 32 lg 4 jj). Kui soetamisel sisendkäibemaksu maha ei arvatud, puudub vajadus ka ümberarvestuseks. Kui aga mitteeluruumi võõrandamine maksustatakse käibemaksuga (vajalik maksuhalduri teavitamine enne käibe toimumist – KMS § 16 lg 3 p 2), siis ümberarvestust ei tehta.