iconJuurdepääsetavus
Tartus ja Tallinnas - Uued maksud tulekul: maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreerima

Maksuküsimus: 1165

Küsimus

Firma on registreeritud firma omanikule kuuluva korteri aadressil. Omanik sõlmis oma firmaga lepingu, et firma haldab tema korterit s.t. et tegeleb selle välja rentimisega. Firma leidis rentniku ja sõlmis ruumide rendilepingu.

Küsimus järgmine, kas haldus-, elektri- ja valvekulude arved, mis on korteri omaniku (eraisiku) nimele esitatud, siis nende pealt firma, mis haldab korterit, sisendkäibemaksu tagasi küsida ei saa ja kui firma esitab rentnikule rendi ja eelpool nimetatud kulude arve edasi, siis sinna samuti käibemaksu ei lisa, kui maksuametit teavitanud ei ole?

Vastus - 09.12.2008

NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.

Kui tegu on eluruumi väljaüürimisega, siis käibemaksuseadus ei luba sellisele teenusele isegi valikuõiguse korras käibemaksu lisada (vt KMS § 1 lg 3 p 1). Kui korterit üüritakse äriruumina (nt äriühingule kontoriks), siis on valikuõiguse korras õigus üürile käibemaksu lisada (KMS § 1 lg 3 p 1).

Kui äriühing kannab haldus-, elektri- ja valvekulusid, aga arved on väljastatud eraisiku nimele, siis ei ole äriühingul õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Kui äriühing müüb kõrvalkulusid (haldus, elekter jne) edasi, siis need maksustatakse käibemaksuga üldkorras (18% käive, kui arve esitaja on käibemaksukohustuslane).

Et kõrvalkulude edasimüügiga kaasnevat käibemaksu kuhjumist vältida (eraisikule esitatud arvete alusel käibemaksu maha arvata ei saa, edasimüügil on kohustus käibemaks juurde lisada), on võimalik üürilepingus kokku leppida, et kõrvalkulud kannab üürnik ja üürileandja lihtsalt vahendab neid makseid, kajastades neid oma vahekontol (KMS § 12 lg 9). Siis ei ole tegemist üürileandja maksustatava väljundkäibega ja käibemaksu ei ole vaja lisada.