Juurdepääsetavus
Maksuküsimus: 1155
Küsimus
Kas KMS § 46 punkt 4 puudutab ainult eluruumide üürile andmist või laieneb see ka mitteeluruumidele (näiteks kaubanduskeskuse müügipind)?
Vastus - 27.11.2008
NB! Vastatakse vastamise ajal kehtivat õiguslikku konteksti arvestades, kui vastuses seda ei täpsustata.KMS § 46 lg 4: „Maksukohustuslasel, kes enne 2004. aasta 1. jaanuari on maksuhaldurit kirjalikult teavitanud oma soovist, et maksustataks tema eluruumi käivet või eluruumi üürile andmise teenuse ning tema kui eluruumi üürileandja poolt teenuse saajalt nõutavate maamaksu- ja hoonekindlustuskulude käivet, võidakse nimetatud käivete maksustamist jätkata kuni 2014. aasta 1. maini.“
Eluruumi ja äriruumi vahetegu on faktipõhine ning sama ruum võib eri aegadel olla nii eluruum kui ka äriruum, vt võlaõigusseaduse § 272 lg 1.
Säte puudutab üksnes eluruumide võõrandamist ning kasutada andmist. Põhjuseks on varem kehtinud käibemaksuseaduse ning kehtiva seaduse erinevus nende käivete maksustamise osas. Erinevalt kehtivast seadusest võis eelmise käibemaksuseaduse § 18 lg 3 p-de 1-2 kohaselt maksuhaldurit eelnevalt teavitades maksustada ka eluruumide kasutada andmist ning võõrandamist.
Kehtiv seadus seda ei võimalda (§ 16 lg 3 p-d 1-2). KMS § 46 lg 4 on üleminekusäte, mis tagab maksukohustuslastele, kes on alustanud maksustamist ning vana seaduse kehtimise ajal sellest maksuhaldurit kirjalikult teavitanud, investeerinud eelmise seaduse norme silmas pidades, õiguse jätkata maksustamist 2014. a 1. maini, st seadus tagab õiguspärase ootuse põhimõtte rakendamise.
Üleminekuperioodi pikkus on seega seotud sisendkäibemaksu korrigeerimise 10-aastase perioodiga.
Äriruume ning nende kasutada andmist võib soovi korral maksustada, sellest eelnevalt maksuhaldurit kirjalikult teavitades. Samuti on kohustus maksustada uusehitiste võõrandamist enne esmast kasutuselevõttu ning oluliselt parendatud ehitiste võõrandamist enne taaskasutuselevõtmist KMS § 16 lg 2 p 3 mõistes.