Rahandusminister Mart Võrklaev viib neljapäeval valitsusse ettepaneku lubada tuleval aastal seni plaanitust mitusada miljonit eurot suuremat eelarvemiinust. Mai alguses plaanib minister valitsuses tutvustada ka kauaoodatud kärpeplaani.

Sügisel leppis valitsus riigieelarve strateegias kokku, et 2025. aastal peaks riigieelarve nominaalne puudujääk vähenema 1,9 protsendile SKP-st. Hiljuti tuli rahandusministeerium välja oma kevadise majandusprognoosiga, kus märgiti, et kui riik teeb ära kõik maksu- ja kokkuhoiumeetmed, mis sügisel kokku lepiti, on meie eelarvemiinus tuleval aastal 2,6 protsenti SKP-st.

Neljapäeval võtab valitsus tõenäoliselt vastu stabiilsusprogrammi – lihtsustatult dokumendi, milles näitame Euroopa Komisjonile, kuidas me oma rahaasjadega joone peal oleme. Ja seal seisab, et järgmise aasta miinus on 3 protsenti SKP-st. See tähendab siis rahaliselt rohkem kui 400 miljonit suuremat laenu. Millest selline poliitikamuutus?