Nils Niitra kirjutab E24-s, et isegi väikeettevõtjad on ära õppinud ajakirjanikke juba haigutama ajava skeemitamise: võlgades firma vahetab nime ja läheb pankrotti, bisnis jätkub täie hooga juba uues firmas ja puhtalt lehelt.

Viimasel ajal peab paraku haigutama järjest sagedamini ja ka Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme Ivo Raudjärve hinnangul võiks riik ettevõtete ümberkantijatega aktiivsemalt tegeleda.Loe täpsemalt: http://www.e24.ee/?id=189586MTA kommentaaar: Maksu- ja Tolliameti hinnangul on nn ettevõtete üleminek (jäetakse üks ettevõte võlgadega maha ja luuakse teine samas valdkonnas tegutsev asemele) hetkel kasvav trend, mis nõuab ametilt suurt tähelepanu. Samas on sellised juhtumid vaid osa kõigist maksuvõlgadega seotud juhtumitest, millega amet tegeleb, ning nende lahendamiseks on erinevaid viise. Ülemineku- ja vastutusmenetlus on vaid üks võimalikest menetlustest, seejuures pea viimane ja ressursimahukam võimalus maksuvõlgu sisse nõuda. Nii ettevõtte ülemineku kui ka vastutusmenetluseni jõutakse siis, kui maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda muudel viisidel.

Näiteks ei ole võimalik nõuet rahuldada täite-, likvideerimis- või pankrotimenetluses, esitada tehingute tagasivõitmise hagi, arestida kolmandate isikute nõudeid, jne. Pahatahtlikes ja suurte summadega seotud kaasustes on ametil võimalik rakendada ka kriminaalmenetlust. Kokku on maksuhalduril raskemaid sissenõudmise juhtumeid menetluses ligi 140 kaasust (summas 250 miljonit krooni) ja neid üha lisandub. Lisaks erimenetlusosakonnale viivad lihtsamaid maksuvõlgadega seotud menetlusi läbi ka teised MTA osakonnad.

Tänavu üheksa kuuga on sissenõudmise tulemusena laekunud 1,3 miljardit krooni. Aasta kolme kvartali deklareeritud maksukohustustest on riigile laekunud üle 97% ja tasumata on umbes 2,6%. Kuigi krediidinfo näitab suuri makseraskusi, ollakse pigem võlgu teistele ettevõtetele kui riigile. Maksuvõlad kasvavad majanduslanguse tingimustes paratamatult ja samuti suureneb maksupettuste ja maksukohustuste täitmisest kõrvalehoidumise risk, mistõttu on maksuhaldur suunanud suurema tähelepanu ja ressursi just neile valdkondadele.

Veelgi täiendava ressursi eraldamine ja sissenõudjate arvu suurendamine tooks kindlasti kasu nii ametile kui ausale maksumaksjale, kuid loota kõigi võlgade sissenõudmist viimse sendini pole siiski reaalne.