Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Võlausaldajate Liit: Maksejõuetusprobleeme tuleb lahendada ühtse tervikuna

Võlausaldajate Liit: Maksejõuetusprobleeme tuleb lahendada ühtse tervikuna

Rubriik: EML

Peamine maksejõuetusega seonduv probleem seisneb selles, et kehtiv seadusandlus soodustab ettevõtlusvabadust, kuid ei kehtesta kaasnevat vastustust. Tänane regulatsioon ei kaitse piisavalt võlausaldajaid, kelle kanda jäävad kohustused ja oma õiguste maksmapanek on raskendatud, samas on probleemsetest ettevõtetest vabanemine on ülilihtne. Teisisõnu puudub tasakaal õiguste ja kohustuste vahel.

Maksejõuetute ettevõtete peamised taktikadEesti Võlausaldajate Liit (EVUL) tegi analüüsi maksejõuetuse tõttu tegevuse lõpetanud ettevõtetest (2015 – 2016) ja uuringus tulid välja kaks peamist taktikat, mida kasutatakse võlgadest ja vastutusest vabanemiseks.Esiteks: majandusaasta aruannete mitte-esitamine, mille tulemusena ettevõte Äriregistrist koos võlgadega lihtsalt sundkustutatakse. Sundkustutamisest on saanud alternatiiv likvideerimisele ka juhul, kui puuduvad võlakohustused, sest ettevõtte likvideerimine on bürokraatlik ja aeganõudev. See omakorda on põhjustanud olukorra, kus meil on kümneid tuhandeid äriühinguid, mida ootab ees sundkustutamine (nii võlgadega kui võlgadeta) ning probleemsed ettevõtted kaovad massi.Teiseks: ettevõte võõrandamine variisikule ja seeläbi võlgadest vabanemine. Tihti asutatakse ka uus juriidiline keha, mille alt tegevust jätkatakse. Võlausaldajad ei soovi algatada kohtumenetlust võla tekitatud juhatuse liikme vastutusele võtmiseks, kuna see on kulukas, aeganõudev ja tulemused teadmata. Lahendusi ei saa olla vaid üksTulemuste saamiseks on vaja vaadata üle ettevõtete asutamine, nendega toimetamine ja lõpuks lõpetamine, näiteks vähendada olukorda, kus uusi ettevõtteid luuakse juurde ning vanad jäetakse hääbuma. Samuti peame vajalikuks piirata juriidiliste isikute tegevust (nt uue ettevõte asutamine või ettevõtete võõrandamine), kui mõnel temaga seotud ettevõttel esineb olulisi puudujääke. Pankroti- ja saneerimismenetluste rahastamise jaoks on vaja toimivat süsteemi, näiteks ettevõttekindlustusfondi. Abiks on ka see, kui võlausaldaja tunnustatud nõuete pealt tasutud käibemaks suunatakse käimasoleva menetluse rahastamisse. Pankrotimenetluste läbiviimise osas tuleks kaaluda aga ombudsmani institutsiooni loomist, mis võimaldab menetlusprotsesse kiirendada. Olulisel kohal on likvideerimine. Ettevõtet, millel puuduvad maksu- või võlausaldajate võlad (avalikud), võiks saada likvideerida lihtmenetluse vormis. See aitab vähendada seisvate ettevõtete arvu ning vajadust libalikvidaatorite järele. Liht-likvideerimisel kinnitatakse varad, kohustused ja tulu ning seeläbi võetakse solidaarne vastutus andmete esitamise õigsuse eest. Mitteprobleemsete ettevõtete tegevuse lõpetamine peab olema sama lihtne kui on täna Eestis ettevõtte alustamine. EVUL on koondanud lahendusettepanekud Justiitsministeeriumi maksejõuetusrevisjoni komisjonile esitamiseks, ettepanekutega saab tutvuda EVUL-i kodulehel. Loe ka pikemalt siit: “Peamised tegevussuunad ja võimalikud lahendused maksejõuetusprobleemidega tegelemiseks”: http://www.maksumaksjad.ee/PDFdocs/EVUL_kokkuv6te_ettepanekud.pdf