Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et riik saeb kehtiva riigihangete seaduse abil oksa, millel ise istub, kuna hangetel osaleda saavate firmade nimekiri sulab maksuvõlga puudutava nõude tõttu kiiremini kui kevadine lumi ning riigihangete hinnad kihutavad kõrgustesse.

Selle aasta mais kehtima hakanud riigihangete seadus kehtestab piirangu, mille järgi ei tohi firmal olla maksuvõlgu. Probleem tekib sõna "maksuvõlg" käsitlemisest. See ei tähenda sugugi vaid pahatahtlikult riigimaksudest kõrvalehiilijaid või kroonilisi maksuhilinejaid. Sinna alla lähevad nii hilinenult laekunud arvete tõttu muudetud maksudeklaratsioonid kui ka kreeditarved, mis võivad tekitada hoobilt maksuvõlgnevuse mitmesaja päeva ulatuses.

Mõned juhused võib liigitada lausa tragikoomika valda, sest arvesse läheb näiteks ka parkimistrahv, mis hankedokumentide esitamise hetkeks tasumata on jäänud. "Kahjuks ei ole see hüpoteetiline konstruktsioon, seda on ka tegelikult juhtunud," vangutas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektor Reet Teder kurvalt pead. Tallinna linnakantselei riigihangete büroo juhtivspetsialisti Leili Juursoo sõnul on täiesti tavaline, et hankel osalejatest kolm-neli pakkujat välja kukub ning võidu võtab viimane sõelale jäänu. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3767/uud_uudidx_376701.html Loe ka Äripäeva juhtkirja: „Väike võlg ei takista riigihanget“