Nagu eelnevatel kuudelgi, on taas on põhjust kirjutada uue valitsuse kavandatavatest maksumuudatustest, sest uusi maksuseadusi lisandub lausa iga nädal. Deloitte juhtiv maksunõustaja Ivo Vanasaun käsitleb koalitsioonilepinguga plaanitavat maksumuudatust, mille kohaselt saaksid äriühingud tulevikus regulaarselt jaotatud kasumilt maksta 14% määraga tulumaksu 20% asemel. Kuigi esmapilgul tundubki see plaan väga mõistlik, siis asjasse süvenedes võib risti vastupidisele tulemusele jõuda — lugejateni on toodud rida argumente, miks plaanitav keerukas maksumuudatus ei ole hea mõte.

Advokaadibüroo Attela partner ja vandeadvokaat Marek Herm annab ülevaate olulisematest Euroopa Liidu õiguse nõuetest, millega kavandatava sõiduauto võimsusest sõltuva ühekordse registreerimise tasu kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada, mida aga seni tehtud ei ole. Valitsusliidu tabelis on ka rida „finantsasutuste maksustamine“ ehk idee kehtestada pangalõiv, millest loodetakse tulu saada alates 2018.

aastast 28 miljonit eurot aastas. Vandeadvokaat Kaspar Lind käsitleb põhjusi, miks on finantsteenused olnud ajalooliselt maksuvabad ning miks seega kodukootud lahendused ei pruugi olla mõistlikud ja viivad kaugemale siseturu toimimisest. Kaspar Lind teeb ka kokkuvõtte Riigikohtu otsusest, mis puudutas ühe puhkemaja ehitusega kaasnenud kuludelt käibemaksu maha arvamist. Tegemist oli üsna tähelepanuväärse vaidlusega, mis ilmestas tegelikult Eesti maksuhalduri viimase aja praktikat ja suundumusi, mis on paraku vastuolus nii käibemaksuseaduse kui Euroopa Liidu õigusega.

EML juhatuse liige Martin Huberg vaatab lähemalt plaani anda politsei ülesandeid riigilt üle munitsipaalpolitseile ja muudele kohalikele korrakaitseasutustele. Teises artiklis meenutab Martin Huberg, et MTA väljastab juba mitu aastat ebaseaduslikke maksuteateid ja ignoreerib kohtuotsust, mille kohaselt maamaksu ei tule maksta, kui maksusumma ühe maatüki kohta ei ületa 5 eurot.Lisateave: MaksuMaksja peatoimetaja Margit Berko telefon 626 4196, 53035 007 margit(at)maksumaksjad.ee