Rahandusminister Ivari Padar kirjutab Äripäeva arvamusküljel, et Rahandusministeeriumi eile avalikustatud kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 3,7 protsenti. Seda on ilmselgelt vähem kui eelnevatel aastatel, mis tähendab, et nii valitsusel kui ka kodanikel tuleb kulusid kokku tõmmata ning olla senisest veelgi säästlikum.
Minul, kui riigi rahanduse ja eelarvepoliitika eest vastutajal on seoses valminud majandusprognoosiga öelda nii hea kui ka halb uudis. Hea uudis on see, et viimaste kuudega on mitmed majandusnäitajad oluliselt paranenud ja inimesed on meie üleskutset kuulda võtnud ning asunud säästma. Negatiivne uudis on see, et seoses tarbimise vähenemisega on vähenenud ka riigi maksutulud, seda eelkõige käibemaksu osas.
See tähendab, et valitsuse ees seisavad rasked otsused. Majandusolukord on võrreldes möödunud aastaga praeguseks muutunud ja seda nii sise- kui ka välistegurite osas. On ilmne, et majanduse oodatust kiirem jahtumine pole toimunud ainult Eestis. Eesti on osa globaalsest majandusest.
Nii USAs kui ka Euroopas on majandusprognoose märgatavalt alandatud. USA keskpanga endine juht Alan Greenspan tõdes ühes oma eelmise kuu väljaütlemises, et praegu on tegemist sõjajärgse maailma kõige hullema USA finantskriisiga. Ka meie oleme osake maailma majandusest, see tähendab ka osa Greenspani maailmast. Euroopa ja Eesti on antud olukorras hämmastavalt hästi toime tulnud, kuid pean möönma, et olukord hinnangute andmiseks ja prognooside tegemiseks on praegu üpriski keeruline.
Ka Euroopa Komisjon on viimase poole aasta jooksul korduvalt alandanud majanduskasvu prognoosi ning majanduskasvu aeglustumist näevad ka meile lähedal paiknevad riigid. Usalduse kahanemine finantsinstrumentide suhtes on mõjutanud toidu, nafta ja teiste kaupade hinnatõusu. Majandus liigub vaiksemal sammul. Ka rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos hindab olukorra ümber ning alandab käesoleva aasta majanduskasvu 3,7 protsendile.
Majanduskasvu aeglustumine toimub oodatust kiiremini peamiselt turuosaliste kindlustunde vähenemise, laenuraha juurdevoolu kiirema pidurdumise ning tarbimise vähenemise tõttu. Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3911/arv_kolumn_uus_391101.html Loe ka Äripäeva juhtkirja: „Rihm koomale ja moosi ei näpi!“: http://www.aripaev.ee/3911/arv_juhtkiri.html