Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja, kirjutab Äripäeva arvamusküljel valitsuse poolt riigieelarve tasakaalustamiseks kavandatavatest meetmetest ja nende mõjust.

Toiduainetööstus on üks suuremaid töötleva tööstuse harusid, mis annab tööd pea 17 000 inimesele ja süüa kõigile Eesti elanikele. Lisaks on toiduainetööstus Eesti olulisemate ekspordiharude hulgas, sest ligi kolmandik kogumüügist läheb välisturgudele. Eesti inimestel kulub toidule enam kui 18 miljardit krooni aastas. Viimaste aegade hinnatõus on viinud olulise osa toidukaupade hindadest juba Euroopa keskmisele tasemele.

Meie inimeste ostujõud jääb aga kaugelt Euroopa keskmisele alla. Olukorras, kus tooraine hind on tõusnud poole võrra ja oluliselt on suurenenud palga-, energia- ja veokulud, rääkimata erinevatest keskkonnatasudest ja aktsiisidest, ei ole võimalik hindu tõstmata toiduaineid toota ega müüa. Kahjuks ei tähenda see murelikkust vaid tootjate poolel, vaid sunnib enamikule tarbijaist peale kohustusliku säästumenüü. Lõpptulemusena peavad kulusid kärpima nii tootjad kui tarbijad.

Sellises olukorras tahaks näha ka valitsuse ja riigiasutuste poolset kulude kärpimist. Kuid otse vastupidi - meedias domineerivad sõnumid vastutustundetust kõikvõimalike maksude ja aktsiiside tõstmisest, mis tarbijate rahakotti augu löövad. Otsustajate endi mugavuse kokkutõmbamisest Eesti ühiskond ühtegi selget märki saanud ei ole. Valitsuse asemel on aga hoopis toiduainetööstusele omistatud hinnatõusu ja inflatsiooni eestvedaja küsitava väärtusega tiitel.

Hinnatõus on olnud riigi selgelt poliitiline samm. Pakenditele kehtestatakse Eestis Euroopa Liidu keskmistest määradest olulisemalt kõrgemad tagastusmäärad nii klaasi, paberi, papi, plasti, metalli kui ka puidu osas. Seda, et meile kõigile tahetakse kehtestada eraldi maksuna veel lisaks jäätmemaks, ei tea paljud - või pole üldise maksutõusu laines tähelegi panna suutnud. Sama on väikekaevude veega, mida on kavas hakata maksustama, kuigi tellija on vee saamise võimaluse ise suure raha eest kinni maksnud ja seejuures puudub igasugune kontseptsioon, mille alusel seda maksustada.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4079/arv_kolumn_uus_407901.html Loe ka: Aivar Hundimägi. „Mart Laar kui mustlasmutt“: http://www.aripaev.ee/4079/arv_artikkel_407901.html