Järgmine koolitus: 11.10.2022 - Tallinn - Sügiskonverents 2022 Registreeri / loe lähemalt

Uut Riigikohtu praktikat – tulu mõiste

Uut Riigikohtu praktikat – tulu mõiste

Rubriik: EML

Riigikohtu halduskolleegium avalikustas 17.12.2009 lahendi asjas nr 3-3-1-72-08. Lahendis sisustatakse tulumaksuseaduses maksu objektina sätestatud tulu mõistet. Kaasuses sisustati tulu mõistet hüvitise aspektist, mida riik isikule maksab seoses alusetult vabaduse võtmisega.

Kohus asus seisukohale, et “Kuna TuMS § 12 lg 1 ei defineeri tulu mõistet, siis tuleb lähtuda õiguskirjanduses ja kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 22. oktoobri 2007. a otsuses kohtuasjas nr 3-1-1-57-07 selgitanud tulu mõistet järgmiselt: “Seejuures tuleb silmas pidada, et kuna füüsiline isik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, pole kohustatud pidama oma tulude ja kulude kõikehõlmavat raamatupidamisarvestust, ei saa mitte igasugust füüsilise isiku vara suurenemist lugeda tema maksustatavaks tuluks TuMS § 12 lg 1 mõttes. Füüsilise isiku maksustava tuluna TuMS § 12 lg 1 tähenduses saab käsitada üksnes sellist rahalist hinnatavat, tagastamatut ja realiseeritavat sissetulekut, mis tekib tulu saamise eesmärgil toimuva majandustegevuse tulemusena.” (Otsuse p 10.) Eeltoodust järeldub, et juhuslikku laadi sissetulekuid, mis ei ole tekkinud isiku tavapärase majandustegevuse tulemusena, ei ole õige lugeda tuluks ja tulumaksuga maksustada” Kolleegium on seisukohal, et tulu mõiste sisustamise seisukohast on oluline teha vahet saamata jäänud tulu hüvitamisel ja mittevaralise kahju hüvitamisel. Saamata jäänud tulu eest makstav hüvitis on oma olemuselt tulu TuMS § 12 lg 1 tähenduses ja kuulub tulumaksuga maksustamisele. Kui isikult ei oleks alusetult vabadust võetud, oleks ta vabaduses viibides saanud teenida tulu, mis oleks maksustatud tulumaksuga. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb sel juhul tulumaksuga maksustada ka saamata jäänud tulu hüvitis. Seevastu mittevaralise kahju hüvitis on üldjuhul oma olemuselt juhuslikku laadi sissetulek, sest sellisele sissetulekule sarnast tulu ei ole võimalik teenida tavaolukorras, kus isikule ei ole kahju tekitatud. Kuna mittevaralise kahju suurust ei ole võimalik rahas mõõta ja kahjuhüvitis on hinnanguline, siis ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui palju isiku varaline seisund muutus võrreldes olukorraga, mil mittevaralist kahju ei oleks tekitatud.Tuitvu kohtulahendiga siit.