Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Uut Riigikohtu praktikat – erisoodustus

Uut Riigikohtu praktikat – erisoodustus

Rubriik: EML

Riigikohtu halduskolleegium tegi 26.11.2009 lahendi asjas nr 3-3-1-73-09. Lahendis selgitab Riigikohus erisoodustuse mõiste sisu.

Kolleegium märgib, et tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 7 tõlgendamisel tuleb muu hulgas lähtuda ka lõike 4 preambulis toodud määratlusest “rahaliselt hinnatav soodustus”. Riigikohtu halduskolleegium on oma 19. juuni 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-26-02 selgitanud, et erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitleda ka loonuspalgana. Erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära.Kolleegium selgitab, et erisoodustusega ei ole tegemist siis, kui töötaja hüvitab saadud soodustuse tööandjale. Tehingu puhul, millega äriühing võõrandab oma töötajale asja, mille äriühing on varem omandanud samalt isikult, tuleb võimaliku erisoodustuse tuvastamiseks vaadelda mitte ainult viimast tehingut eraldivõetuna, vaid mõlemat tehingut koos. Kui töötaja ostab varem tööandjale müüdud asja tööandjalt tagasi sama hinnaga, millega ta varem sama asja tööandjale müüs, ning lisaks hüvitab tööandjale kõik kulutused, mida tööandja tegi kahe tehingu vahepealsel ajal asja parendamiseks, siis ei ole töötaja saanud rahaliselt hinnatavat soodustust, sest ta ei ole tööandja arvel oma varalist olukorda parandanud.Tutvu kohtulahendiga siit: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-73-09