Järgmine koolitus: Rakvere - Aastaaruanne 2022 ja maksud 2023. Registreeri ja tutvu tulevaste koolitustega

Uus seadus sätestab kultuuriväärtuste väljaveo korra

Uus seadus sätestab kultuuriväärtuste väljaveo korra

Rubriik: MTA

17. veebruaril jõustus Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus, mis sätestab korra kultuuriväärtuste väljaveoloa menetlemise, ekspertiiside läbiviimise, ekspordil tolliformaalsuste ja järelevalve teostamiseks.

Uues seaduses on reguleeritud kultuuriväärtuste väljavedu Eestist nii kolmandatesse riikidesse kui ka Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eestist on kultuuriväärtusi lubatud välja viia Muinsuskaitseameti väljaveoloa alusel. Luba võib olla alaline või ajutine ning viimase loa korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Maksu- ja Tolliameti tollikontrolliosakonna juhataja Urmas Järgi sõnul täpsustab uus seadus nõudeid, mille täitmist tollis kontrollitakse. “Väljaveoluba on vaja tollile märgistamiseks esitada kahes eksemplaris, kas piiril või sisemaa eksporditolliasutuses,” selgitas Järg. “Kui tekib kahtlus saatedokumentides või loa puudumisel on tollil õigus kaup ekspertiisi läbiviimiseks kinni pidada,” lisas Järg. Juhul kui kultuuriväärtust soovitakse Eestist viia teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse peab väljaveoluba kultuuriväärtustega kaasas olema, kuigi deklareerimiskohustus puudub ning luba igakordselt piiril esitada ei ole vaja. Loa esitamise kohustus kehtib riskianalüüsile toetuva pistelise kontrolli käigus tolliametniku nõudmisel. Kultuuriväärtusi on lubatud eksportida kõigist rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Uues seaduses on kultuuriväärtused jaotatud 16 kategooriasse, täpsemalt ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad. Näiteks loetakse kultuuriväärtusteks enne 1945. aastat valmistatud sakraalkunsti teosed, ehted ja mööbel, Eestis asuvaid hooned või nende osad, mis on vanemad kui 75 aastat, samuti üle 50 aasta vanused Eesti kultuurilooga seotud filmid, helisalvestised ja muusikaseadmed. Väljaveoloa saamiseks tuleb kultuuriväärtuse valdajal pöörduda Muinsuskaitseameti poole, kus viiakse läbi ekspertiisi ja väljastatakse vajadusel väljaveoluba. Väljaveoluba kehtib kuni üks aasta, ajutist väljaveoluba on võimalik taotleda kuni viieks aastaks. Juhul kui ekspertiisi tulemusena selgub, et tegemist ei ole kultuuriväärtusega, on isikul võimalik Muinsuskaitseametist võtta segaduste vältimiseks välisriigis sellekohane kirjalik tõend ehk teatis, mille korral ei tule tasuda riigilõivu. Enne EL-iga liitumist taotleti väljaveolube enim postkaartide, müntide, ikoonide ja mööbli väljaveoks. Loe MTA pressiteadet: http://www.emta.ee/index.php?id=23783&tpl=1026