iconJuurdepääsetavus
EML sügiskonverents: maksutõusu eri Maksud ja raamatupidamine aastal 2025 Registreeri / loe lähemalt

Uus Riigikohtu lahend maksuasjas – kruntide maksustamine käibemaksuga

Uus Riigikohtu lahend maksuasjas – kruntide maksustamine käibemaksuga

Kopeeri viide
Rubriik: EML

21. mail avalikustas Riigikohus kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-14-08. Vaidlus puudutab kruntide maksustamise üleminekusätet käibemaksuseaduses.

KMS § 16 lg 2 p 3 järgi ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet, kusjuures maksuvabastust ei kohaldata sellisele kinnisasjale, mille oluline osa on samas sätestatud tingimustele vastav ehitis või mis on krunt. Enne 1.

maid 2004 kehtinud käibemaksuseadused ei näinud ette kruntide maksustamist. Sellest tulenevalt on kehtivas käibemaksuseaduses üleminekusäte, mille eesmärk on tagada õiguskindlus seoses üleminekuga maksuvabastuselt maksustamisele. KMS § 46 lg 3 kohaselt ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne selle seaduse jõustumist, ning krundi, millel ei asu ehitist, võõrandamist juhul, kui maatükk on soetatud enne selle seaduse jõustumist. Vaidlusalusel juhul oli äriühing sõlminud 29.

aprillil 2004 võlaõigusliku lepingu maatüki soetamiseks, kuid tulenevalt kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse nõuetest jäi asjaõigusleping sõlmimata, kuna selleks ei saadud maavanema luba. Selleks, et tehing lõpule viia, tükeldas kinnistu müüja maatüki mitmeks väiksemaks tükiks ning müüs need uuesti samale äriühingule. Kuna uus leping sõlmiti pärast 1. maid 2004, asus maksuhaldur seisukohale, et äriühing soetas maatüki teise lepingu alusel ning üleminekusäte ei rakendu.

Riigikohus selgitas, et "soetamise" mõiste erineb omandamise mõistest ning asjaõiguslepingu sõlmimise aeg ei ole käibemaksuseaduse rakendamisel oluline. Soetamine on vastand KMS § 2 lõikes 5 defineeritud võõrandamisele. Konkreetse kaasuse kohta selgitas Riigikohus, et kuna teise lepingu esemeks olnud väiksemad maatükid kattuvad esimeses lepingus märgitud maatükiga, siis tuleb lugeda maatükk soetatuks enne 1. maid 2004.

Oluline on see, et soetati sama maa, mis hiljem kruntidena võõrandati. Vahepealne katastritunnuse, registriosa numbri või maa sihtotstarbe muutus ei muuda maatüki olemust ning ei ole takistuseks KMS § 46 lg 3 kohaldamisel. Otsuse teksti vt http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-14-08