6. novembril avalikustas Riigikohus kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-57-08. Vaidlus puudutab MKS § 84 rakendamist tehingutele, kus füüsiline isik võõrandab temale kuuluvad väärtpaberid oma kontrolli all olevale äriühingule, kes seejärel võõrandab väärtpaberid. Taolist skeemi kasutati päris palju ka näiteks Hansapanga aktsiate ülevõtmisel Swebanki poolt 2005.

aasta märtsis.

Konkreetses kaasuses võõrandas füüsiline isik Hansapanga aktsiad oma kontrolli all olevale äriühingule küll sama hinnaga, millega Swedbank aktsiad üle võttis (211.23 kr aktsia), kuid aktsiate eest tasumine oli kokku lepitud kauges tulevikus. Maksu- ja Tolliamet tõlgendas seda tehingut maksude tasumisest kõrvalehoidumisena.Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks ja nõudis, et ringkonnakohus selgitaks välja ja põhjendaks, kas osaühingule laekunud raha saab lugeda füüsilise isiku tuluks. Sealjuureks tuleks uurida, kas ja kuidas on füüsilisel isikul võimalik osaühingule laekunud tasu oma huvides kasutada, kas algset kokkulepet aktsiate eest tasumise tähtaja kohta saab hiljem muuta ja kas füüsiline isik oleks olnud nõus oma aktsiaid võõrandama sellistel tingimustel ka äriühinguga, mis pole tema kontrolli all.Riigikohus on andnud mõne vihje ka muudele Hansapanga aktsiate võõrandamise skeemide kohta. Nii on otsuse punktis 13 kirjutatud:"Aktsiate tasu eest või tasuta võõrandamise ja mitterahalise sissemakse puhul on kolleegiumi arvates oluline, kas võõrandamine või sissemakse toimus tulumaksust kõrvalehoidumise eesmärgil MKS § 84 mõttes.

Sellise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad tulumaksust kõrvalehoidumist. Kolleegium möönab, et õigusselgus ja -kindlus oleksid paremini tagatud, kui selliste faktiliste asjaolude arvestamine oleks sätestatud seadusega või määrusega. Siiski ei saa välistada olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumise eesmärk tuleneb piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ja sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik.

Selles asjas võivad kõrvalehoidumise eesmärki kinnitada asjaolud, et M. Kaal andis aktsiad üle tema kontrolli all olevale äriühingule ajal, kui oli selge, et need tuleb peatselt võõrandada Swedbankile, mis äriühingu poolt ka toimus."Otsuse teksti vt http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-57-08