Riigikohtu halduskolleegium selgitas 05.06.06 tehtud otsuses (3-3-1-34-06) taas isiku maksukohustusi olukorras, kus talle kaupu müünud või teenuseid osutanud isikuks ei ole kas käibemaksukohustuslane või üldse arvel näidatud isik. Käibemaksu ja tulumaksu osas on nõuded mõnevõrra erinevad.

Käibemaks Vaidlus käis lõppkokkuvõttes selle üle, millistel tingimustel saab arvestatud käibemaksust maha arvata tasumisele kuuluvat käibemaksu, hoolimata sellest, et pärast tehingu toimumist selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja, tegelik müüja ei ole teada ja käibemaksuarvestuses müüjana näidatud käibemaksukohustuslane pole oma käibemaksukohustust täitnud. Riigikohus märkis, et kui soetaja põhjendatult eeldas, et talle kaupu müünud isik on tegelik müüja, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud. Tingimus "põhjendatult eeldas" tähendab kõigepealt, et ostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et müüja pole tegelik müüja.

Teiseks ei võinud olukorras, kus ostja käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui aga ostja ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske, ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et müüja pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus käibemaksu osas õige. Tulumaks Tulumaksu osas käis lõppkokkuvõttes vaidlus selle üle, kas olukorras, kus hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses märgitud isik ei ole tegelik müüja, tuleb sellisele isikule kauba eest tasuna tehtud väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. Kui ostja teadis või pidi teadma, et müüja pole tegelik müüja, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb maksta tulumaksu.

Tingimus "pidi teadma" tähendab, et ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et müüja polnud tegelik müüja. Kui ostja põhjendatult eeldas, et müüja on tegelik müüja, siis tehing maksukohustust kaasa ei too. Kokkuvõte Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega pole tulumaksu osas oluline, sest müüja isik ei ole ostja tulumaksukohustuse kindlakstegemisel oluline. Seevastu käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline kõigepealt seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks.

Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Kuna käibemaksu ja tulumaksu tasumine toimub põhimõtteliselt erinevatel alustel ja erineval viisil, siis on võimalik, et tulumaksuarvestuses ja käibemaksuarvestuses käsitletakse ettevõtluses toimunud majandustehingut erinevalt.

Vt otsust EML veebilehelt maksuinfo alt või Riigikohtu veebilehelt: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-34-06