10. märtsil avalikustas Riigikohtu halduskolleegium otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-100-10.

Vaidlus käis selle üle, millal maksumaksja sai kätte vaideotsuse, sellest omakorda sõltub kohtusse pöördumise tähtaeg. MTA saatis vaideotsuse tähitud kirjaga äriühingu registrijärgsele aadressile, kus postitöötaja andis selle üle samas majas asuva teise äriühingu sekretärile. Sama töötaja oli ka sellele äriühingule varem kontrolli käigus saadetud väljastusteatega kirju vastu võtnud ja äriühing oli need kirjad kätte saanud.

Äriühingu juhatuse liikmed selgitasid, et nemad pole kedagi teist volitanud dokumente vastu võtma ning see on pigem juhus, et nad teise äriühingu sekretäri käest kirjad on kätte saanud. Kohtud jätsid kaebetähtaja ennistamata. Riigikohus selgitab, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani.

Posti vastuvõtmise kohustuse täitmiseks ei piisa sellest, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab olema võimalik aadressijärgselt üle anda. Otsuse teksti vt siit Tulenevalt sellest kohtulahendist peavad juriidilised isikud arvestama võimalusega, et kui nende registrijärgsel aadressil ei asu alaliselt ühtegi töötajat või volitatud esindajat, siis võib juhtuda, et maksuameti või muu riigiasutuse dokument antakse allkirja vastu üle näiteks maja valvurile või mõne muu samas hoones asuva äriühingu või asutuse töötajale ning sellega loetakse dokument adressaadile kättetoimetatuks. Üks võimalus selliseid probleeme vältida on kasutada elektroonilist asjaajamist.

MKS § 54 lg 3 sätestab, et menetlusosalise soovil saadetakse dokument tema poolt näidatud elektronposti aadressil.