Millistel alustel tohib ületunnitööd nõuda ja kuidas seda tasustama peab, selgitasid ajakirjas Raamatupidamise Praktik Heli Raidve ja Kristine Kuusik Heli Raidve Tööõigusabi AS-ist.

Ületunnitööd peetakse tihti lihtsaimaks lisaraha teenimise viisiks. Töölepingu seaduse (TLS) § 44 lõike 7 kohaselt hüvitatakse ületunnitöö töötajale 1,5-kordse töötasuna, seetõttu on see hõlpsaim viis saada suuremat töötasu. Seaduses on ette nähtud kindlad nüansid, millal ja kuidas saab ületunnitööd teha ning kuidas seda tasustatakse.Ületunnitöö on töötamine üle töölepingus kokkulepitud tööaja. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö arvestusperioodi lõpus selguv kokkulepitud tööaega ületav töö.

Ületunnitööd saab teha poolte kokkuleppel ning tööandja ühepoolsel nõudmisel või korraldusel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga. Kui töötaja on võetud tööle osalise ajaga, on töötamine üle temaga kokkulepitud tööaja samuti ületunnitöö, kuigi tööaeg ise võib jääda täistööaja piiridesse. Tõsi, erialakirjanduses võib leida ka teistsuguseid seisukohti, kus tehakse selget vahet osatööaja (tööajanormi) ja kokkulepitud tööajanormi vahel. Töölepingu seaduses on ületunnitöö kohta käiv sätestatud §-des 44 ja 46.Loe edasi: http://www.raamatupidaja.ee/article/2011/02/01/RP_Uletunnitoo_kas_lihtsaim_viis_suurema_palga_teenimiseks