Majandusteadlane Enn Uusen kirjutab SL Õhtulehes regresseeruvast tulumaksust.

Maksupoliitikat on Eestis seni põhjendatud pealispindselt või isegi primitiivselt ja ilmselt on see valijaid rahuldanud. Tänapäeva majandusteooria ei käsitle makse kui majandust nimetamisväärselt mõjutavat tegurit. Vastupidi, maksud on majanduse suhtes autonoomsed, olles riiklike kulutuste peamised katteallikad. Maksud ei tulene majanduse arenguvajadustest ega arengutasemest, vaid poliitilistest otsustest ja on üldjuhul majandusele koormaks.

Eriti käib see proportsionaalsete maksude kohta, sest konkreetne maksumaksja jääb oma soovide ja panusega varju, võimul on aga vabad käed maksumaksja rahaga manipuleerimiseks. Otseseid makse ei ole arenenud riigid aga proportsionaalseks muutnud ja seda peamiselt elanike survel. Nüüdisaegne tulumaksusüsteem sai alguse Inglismaalt XVIII sajandi lõpuaastail ja tähendas seda, et jõukamad inimesed hakkasid maksude kaudu mõjutama riigi majanduslikke suundumusi ning sõjalise võimsuse kujundamist. Esialgu jäid väiksema sissetulekuga inimesed maksukoormusest ja ka riigivalitsemisest kõrvale.

Kuid nemadki soovisid maksude kaudu oma panust ja huvisid riigi arengus väljendada. Loomulikult ei suutnud nad seda teha rikkuritega võrdsetel alustel –kujunes astmeline tulumaksusüsteem. Valitsus peab aga riigieelarve koostamisel arvestama erisuguste huvidega, millel on ka erinev rahaline kate. Kui me soovime tõepoolest kodanikeühiskonda, tuleks meilgi alustada just astmelisest maksusüsteemist.

Astmeline süsteem ei pea olema ilmtingimata progresseeruv, vajadusel võib see olla ka regresseeruv. See tähendab, et teatud kõrge sissetulek võib olla madalalt maksustatud, kui maksja teeb ühiskonnale kasulikke ning efektiivseid investeeringuid. Loomulikult tuleks likvideerida maksuvaba tuluosa, mis alandab väikese sissetulekuga inimesi, nähes neis vaid abisaajaid, kes riigi tulevikust ei hooli. Nemadki võiksid mõneprotsendilist maksu maksta, millega väljenduks maksujõuline tahe riigi saatust mõjutada ja omada õigust selle kasutamise kulgu kontrollida.

Loe täpsemalt: http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=222431&q