Piret Reiljan kirjutab Äripäevas, et töötukassa keerutas mullu rahva rahaga kaubeldes kord sügaval miinuses ja kord jälle plusspoolel, kokku ponnistati tulemuseks ümmargune null. Tuhandete tehingutega välishaldurilt saabunud kaustavirnad jäävad aga avalikkuse ees suletuks.

Päikselises augustis vajus töötukassas oleva 2,9 miljardi krooni aastane tootlus lausa -13 protsendini. Kuigi töötukassa nimetas oma investeeringute põhieesmärgiks vara säilimist ja likviidsust, saab mulluseid tulususe suuri kõikumisi võrrelda näiteks riskialtide Ida-Euroopa võlakirjafondidega. "Nendest suurematest kõikumistest võib järeldada, et investeeritud on suure hinnaliikumisega instrumentidesse.

Kui tuua võrdlus meie fondide seast, siis sarnaselt suurte kõikumisega on olnud Ida-Euroopa võlakirjafondi tulusus. Kuid antud fondi eesmärgid on teised - tulu teenimine ja mitte põhiosa säilitamine lühiajaliselt," rääkis kuni 2006. aasta alguseni töötukassa vara hallanud praegune SEB Eesti Ühispanga fondijuht Ene Õunmaa. Töötukassa finantsnõunik Ago Lauri saatis vastuseks küsimusele tulususe suurte kõikumiste kohta vaid tehted, kuidas aastast tootlust arvutatakse, täpsemalt polevat lihtsalt midagi kommenteerida.

Konservatiivse investeerimisega ei lähe kokku ka väidetavalt sadade tehingute sooritamine kuus. "Ma ei tea, kui palju täpselt tehinguid tehakse, aga see arv on mõnel kuul sadades," märkis Lauri. Kui Äripäev hakkas huvi tundma portfelli positsioonide ning suuremate tehingute vastu, selgus, et selline info on mõeldud väga valitud silmadele. Avalikkusele esitatakse vaid investeeringute üldandmed nagu tootlused, peamised varaklassid ja investeeringute geograafiline jaotus.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/3872/uud_uudidx_387201.html