Aastaaruanne 2021 ja maksud 2022 koolituse salvestus loe lähemalt / osta koolitus

Toeta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna säilitamist, like FB-s!

Toeta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna säilitamist, like FB-s!

Rubriik: EML

Järgnev on Tartu Ülikooli Facebooki lehel toodud pöördumine. Kui toetad TÜ Õigusteaduskonna säilitamist, siis anna sellest FB-s märku (like)! siin.

Lp TÜ õigusteaduskonna üliõpilased ja vilistlased, Teaduskond on sattunud oma ajaloo kõige keerulisemasse olukorda. Nimelt võttis 30. mail k.a. Tartu Ülikooli senat vastu ülikooli uue põhikirja, millega kaotati akadeemilisest struktuurist viis teaduskonda. Vastavalt põhikirja § 21 lg-le 1 moodustavad ülikooli akadeemilise struktuuri neli teaduskonda, teaduskondadesse koonduvad instituudid ja kolledžid ning teaduskonnavälised ülikooli asutused. Põhikirja projekti § 2 kohaselt on ülikoolis järgmised teaduskonnad: 1) filosoofiateaduskond; 2) sotsiaalteaduskond; 3) arstiteaduskond; 4) loodusteaduskond. Instituutide loomise, ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab senat ning instituutide põhikirjad kehtestab rektor (PP § 2 lg-d 3 ja 4). Viidatud uue põhikirja sätete kohaselt kaotatakse seega ülikoolis õigusteaduskond kui iseseisev akadeemiline üksus, õigusteaduskonna tegevuse jätkumine instituudina sõltub sellest, kas senat selle loomise otsustab või mitte. Õigusteaduskonna senise tegevuse jätkumine ei ole ette nähtud ka põhikirja rakendussätetes. Seega puuduvad igasugused garantiid õigusteaduse õpetamise ja õigusteaduskonna senise tegevuse jätkumise suhtes, Põhikirja aruteludel oli üheks tingimuseks võimalus säilitada teaduskonna nimetus endisel kujul. Vastu võetud põhikiri endise nime kasutamist ette ei näe. Järelikult ei säili ka nimetusena Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Kasutan siinkohal Heiki Pisukese poolt kolleegidele saadetud kirjas kasutatud argumente: õigusteaduskond kui iseseisev ja autonoomne struktuuriüksus peab säilima selleks, et täita olulist missiooni ühiskonna ees, kanda traditsioone ning hoida väärtusi. Millist sõnumit kannab teaduskonna kaotamine, kuidas seda võidakse tõlgendada, sellel kõigel on oma (kõrge) hind. Nii otseselt – raha ja aeg kogu maailma teavitamiseks (koostööülikoolid, riigid, asutused, andmebaasid jne) ning hind, mida me peame maksma maineväärtuse kahjustamise eest. Lisan, et oma hind on ka usalduse kaotamisel ülikooli vastu, kes oma liikmeskonna arvamusest hoolimata väiksematest üksustest teerulliga üle sõidab. Mis muutub üliõpilase jaoks? Esmalt ei võimalda eelarve vastuvõtmise pädevuse andmine ühendteaduskonna nõukogule enam otsustada iseseisvalt eelarve suuruse ja kasutamise üle. See omakorda tähendab (arvestades üldist ülikooli palgataset) võimalust, et endisi tasustamise põhimõtteid ei suudeta enam tagada ning võimalused parimate spetsialistide palkamiseks vähenevad veelgi. Lisaks ei pruugi juristide kutseühendused, ametkonnad ja advokaadibürood enam toetada juristide väljaõpet ja muid tegemisi rahaliselt, sest raha kasutamise üle kontroll puudub. Kindlasti on sellel kõige oma mõju õpetamise kvaliteedile ja tudengite võimalustele ennast erialaliselt täiendada. Teiseks – õigusteaduse lahustumine sotsiaal-/humanitaarteadustes pigem kahjustab õigusõppe kvaliteeti. TÜ õigusteaduskond on olnud juba pikka aega ainuke teaduskond, kes pakub kõrgetasemelist eestikeelset juristiharidust, mis võimaldab asuda tööle traditsioonilistes õigusametites nagu kohtunikud, prokurörid, advokaadid ja notarid. Nendes ametites töötamise eeldus on 5-aastane õpe, milles põhirõhk on juristi ametialasel ettevalmistusel. Taandumine instituudiks ei taga tööandjate jaoks vajalikku iseseisvust õppetöö sisustamisel, õppekavade avamisel ja muutmisel ning täiendkoolituses. Kaotajaks jääb sellisel juhul õigusalane väljaõpe. Kolmandaks on ebaselge diplomi väärtus. Sõltumata sellest, millise suure teaduskonna koosseisus õigust hakatakse õpetama, võib diplomil olev kiri “lõpetanud sotsiaal/filosoofiateaduskonna” oluliselt vähendada võimalusi õppida edasi doktorantuuris või magistriõppes. Juba praegu on esinenud raskusi minna õppima õigusteadust välismaale, omades bakalaureusekraadi sotsiaalteadustes. Täna aitab paljudel juhtudes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tuntus. TÜ sotsiaalteaduskonna õiguse instituuti ei tunne keegi. Kuidas see küsimus lahendatakse, ei ole veel selge, kuid diplomile jääb iga variandi puhul alles teaduskonna nimetus. Kindlasti on veel aspekte, mis on üliõpilase jaoks olulised. Võtaksin kokku Vesa Lappalaise (Soome jurist, õpetas ühena esimestest Tartu Ülikoolis Euroopa õigust) sõnadega: “Õigusteaduskonna kõige tähtsamaks eesmärgiks on koolitada Eesti vabariigile riigi õigus-ja kohtusüsteemi teenindajaid – kohtunike, prokuröre, advokaate ja haldusjuriste – kes garanteerivad õigusriigi laitmatu ja järjepideva tegevuse. Soomes, samuti Rootsis, kust Tartu Ülikooli õigusteaduskonna põhiidee tegelikult on pärit, ning teistes Põhjamaades, Kesk-Euroopas, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides jne. – on kõik tõsiselt võetavad õigusteaduse õpetamisele pühendunud õppeasutused spetsialiseerunud, iseseisvad üksused, teaduskonnad, millel on kindel riiklik roll ja ülesanne: riigi oma õigussüsteemi (jurisdiction) loomine, arendamine, ja kaitsmine. Sellised õppeasutused, teaduskonnad – kasutagem nende kohta ameerika nimetust Law School –ei saa olla osa mingitest sotsiaalteaduskondadest, isegi tegevuse efektiivsuse tõhustamise eesmärgile apelleerides. Vastasel korral satuks ohtu riigi õigussüsteem ning õigusriigi toimimine.” Irene Kull Tsiviilõiguse professor Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetooli juhatajaAllikas: https://www.facebook.com/oigusteaduskonnatoetuseks?fref=nf