Rahandusminister Ivari Padar kirjutab Postimehes riigieelarve teemadel.

Alustan olulisemast: Eesti majanduse arengutsükkel. Rahandusministeeriumi prognoosijate äsjase hinnangu kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 3,7 ja järgmisel aastal 6,4 protsenti. On ka sama kaalukaid arvamusi, et kasv võib jääda veelgi madalamaks ning pole mingit põhjust neid ignoreerida. Minul on üldiselt usku meie majanduse arenguvõimesse, aga ka piisavalt ettevaatlikkust selle arengu tõlkimisel riigieelarve keelde.

Aga viimasest natuke hiljem. Millest koosneb minu usk, et majanduskasv võiks kiireneda? Majandusprognoosiga käsikäes käib oluliste majandusnäitajate analüüs ja see ütleb, et meie majandus on tegelikult päris heal järjel. Senised tööturu arengud ei ole tekitanud suuri probleeme, meil püsib jätkuvalt kõrge hõive.

Ekspordi kasv on jätkuvalt tugev (välja arvatud kütuste ja elektroonikakomponentide osas), jooksevkonto puudujääk väheneb, krediidikasv on aeglustunud ja säästmine suurenenud. Millel aga põhineb minu ettevaatlikkus? Need näitajad ei taga automaatselt majanduse positiivset tulevikku. Me ei tea veel, millisele tootmismahtudele ja hinnatasemele jäävad püsima ehitus, kinnisvara ning tarbimine üldiselt.

Ma ei näe seal olemuslikku põhjust suurteks probleemideks Eestis, küll aga ebakindlust. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/080408/esileht/arvamus/322404.php