Majandusteadlane Valter Aasmäe kirjutab Postimehe arvamusküljel maamaksust.

Eelmise sajandi esimese poole sõnavara kohaselt olid auto ja maa paberitega vara. Kes paberid kaotas, selle vara oli läinud. Selliste õnnetuste vältimiseks on ammustest aegadest olemas mitmesugused registrid. Kinnisvara on tavaliselt kolme põhiregistriga vara: maaregister, ehitiste register, omanike register.

Alamregistreid on terve rida. Seaduse kohaselt tuleb maaregistri algdokumentidest teha koopiad ja hoida need eraldi hoones. Võltsimiskindlate registrite pidamine on kallis töö. Sõltumata sellest, kas maaomanik on riik või omavalitsus või eraomanik, tuleb registrite pidamine ja muud teenused ikka kinni maksta.

Kes ja kui palju maksab? Riigieelarves oli maa-ametile 2007. aastal eraldatud 132 ning 2008. aastal 155 miljonit krooni.

Võrdluseks märgin, et justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse eelarve on 165 miljonit. Lähtudes katastriüksuste arvust ja töö hulgast, võiks Tallinna osa olla neljandik, mis 2007. aastal oleks 33 ja 2008. aastal 39 miljonit krooni.

Seda osa maksis Tallinn viimati 1995. aastal. Siis muudeti seadust ja riigi maa-ametit hakkasid ülal pidama maatamehed (loe maksumaksjad). Majandusministeerium peab ehitiste registrit.

See on suhteliselt lihtne ja odav register. Kui mälu mind ei peta, siis mõned aastad tagasi kulus selleks ligi 10 miljonit krooni. Väidan, et see peenraha ei muuda üldpilti. Harju maakonnavalitsuse maaosakonna ja planeerijate koormusest annab Tallinn märkimisväärse osa.

Kuna maaga ja planeeringute järelevalvega tegelevaid spetsialiste on maavalitsuses veidi üle 20, siis nende arvel lisanduv miljon või teine ei muuda midagi. Põhiline osa maamaksust 2007. aastal kulus Tallinna Maa-ameti (17,2 milj kr) ning Linnaplaneerimise Ameti (66,1 milj kr) ülalpidamiseks. Arvesse tuleks võtta ka rahandusministeeriumi kulu.

Maamaksu kogumine läheb maksma 3–5% kogutavast summast. Jagades Tallinnas 2007. aastal maamaksuna laekunud raha kogu võrgustiku peale, tuleb vaevu ots otsaga kokku. Tegelikult teatud hulk raha (2007.

a 41,7 ja 2008. a 221,3 milj kr) ikkagi jääb linnale. Ministeeriumid jt asutused osutavad seni veel teenuseid maatameeste kulul. Maaomanikuna mulle ei meeldi olla ebamäärases olukorras.

Tallinna linn kaalub maa-ameti reorganiseerimist. Varem või hiljem lähevad turumajanduse teed ka riigi maa-amet ja teised registrite pidajad. Loe täpsemalt: http://www.postimees.ee/040408/esileht/arvamus/321650.php Loe ka Postimehe nädala kirja: Karl Mäesepp. „Kas koduomanik on kurjategija?“: http://www.postimees.ee/040408/esileht/arvamus/321639.php