Eelarveid on 2016. aastast tehtud nii, nagu homset polekski. Tagajärjed on käes ja nüüd kraabiti üksteisel silmi peast, et saada kokku 175 miljonit eurot negatiivse lisaeelarve jaoks.

„Valitseb üldine ideede puudus, suuri otsuseid ei julgeta teha, sest need oleksid äärmiselt ebapopulaarsed, kuid nendeta sellest mülkast väljapääsu pole. Negatiivne lisaeelarve kuigivõrd ei päästa.“ Nii ütlevad rahandusega tegelevad ametnikud, kui viia jutt eelarvele.

Neil on õigus, sest suured otsused oleksidki karmid. Mängime mõttemängu. Kas vanemapalgale kehtestada lagi ja tuua see seniselt poolteiselt aastalt aastale? Kas tervishoius peaks olema omaosalus? Kas mõni maakonnahaigla ja teater tuleks ehk sulgeda ja leppida vähesemaga? Kas kõrgharidus muuta tasuliseks? Ametnike puhkusepäevad tuua seniselt 35-lt 28-le, millega väheneks tasustatud puhkusepäevade arv ja saavutataks päris korralik kokkuhoid? Kas peab olema nii palju päästekomandosid? Või suurendada aktsiise? Näiteks elektriaktsiisi, mida me praegu oma elektriarvel isegi ei märka. Või minna pensionide ja toetuste kallale? Mõelgem ise, mida igaüks eraldi neist tähendaks.